Ausa spordi eeskujuks valiti väärkohtlemisest teavitanud sportlane

30.01.2024

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) valis 2023. aasta ausa spordi eeskujuks väärkohtlemist märganud ja sellest teavitanud sportlase Margareta Schönbergi. Tiitli pälvib inimene, kes on aidanud edendada diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti. 

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhi Henn Vallimäe sõnul lõpetas Margareta Schönbergi tähelepanelikkus ja hoolivus päevapealt noore sportlase väärkohtlemise.

„Margareta oskus märgata ja kiiresti reageerida iseloomustab sõna-sõnalt neid omadusi, mida ausa spordi eeskuju endas sisaldama peab. Inimesed, kes hoolivad ega kõhkle nõrgema kaitseks välja astuda, annavad nii lastele, lastevanematele kui ka kõikidele sportlastele kindluse, et spordi turvalisuse eest seistakse ja rikkumistele järgneb vastutus. Tänud Margaretale ja usume, et tema eeskuju on innustav,” lausus Vallimäe.

Ausa spordi eeskuju tiitli saaja sõnul on ühine panus hädavajalik, et spordikeskkond muutuks kohaks, kus igaüks tunneb end turvaliselt. 

„See tunnustus tõstab esile olulisi teemasid nagu seksuaalne väärkohtlemine spordis, julgustades teisi astuma samme sarnaste probleemide märkamiseks. Individuaalne tegutsemine võib tuua kaasa positiivseid muutusi suuremas kogukonnas ning igaühel on võimalus ja vastutus panustada toetava spordikeskkonna loomisse,” ütles ta.

Lisaks märkamisele on Schönbergi hinnangul hädavajalik suurendada teadlikkust spordis esinevast probleemidest noorte seas. „Julgustan kõiki osapooli olema tähelepanelikud ning märkama igasuguseid olukordi, mis võivad tunduda ebasobivad või murettekitavad. On äärmiselt oluline, et kui midagi sellist märgatakse, antakse sellest teada vastavale spordialaliidule või klubile, vanematele, sõbrale või treenerile. Isegi, kui te pole 100% kindel, on soovitatav pigem kontrollida olukorda kui jätta see enda teada,” lisas ta.

Ausa spordi eeskuju tiitel anti välja teist aastat järjest, eelmisel aastal sai tunnustuse Eesti Võimlemisliidu peasekretär Natalja Inno.

Pildil EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe ja ausa spordi eeskujuks valitud Margareta Schönberg


Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse eesmärk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ning ausat sporti. Sihtasutus koostab reegleid ja juhiseid, tõstes spordis osalejate teadlikkust läbi koolituste ja nõustamise ning teostades kontrolli ja järelevalvet. Sihtasutuse tegevus on suunatud sportlastele, spordi tugipersonalile ja spordiorganisatsioonidele.

Henry Hein: laste turvalisuse tagamine on treeneri olulisemaid ülesandeid

26.01.2024

Tunnustatud sporditegelased kutsuvad treenereid üles läbima Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) väärkohtlemise ennetamise kursust.

EADSE sporditurvalisuse koordinaatori Ilona Kivisiku sõnul käsitleti 2023. aastal spordieetika rikkumisi 20 spordialal ligi 30 korral, millest hinnanguliselt üle poole on seotud väärkohtlemisega. Treeneritele mõeldud tasuta e-kursus aitab suurendada teadlikkust väärkohtlemise märkamiseks, ennetamiseks ja reageerimiseks spordikeskkonnas.

„Väärkohtlemise ja ahistamise haavatavaim sihtrühm on lapsed ja noored, samas ei saa unustada, et ka täisealine sportlane on haavatav. Varasemad uuringud on leidnud, et väärkohtlemist spordis mõjutab kultuuriline taust, spordikorraldus, korralduslik ülesehitus, treenerite ja sportlaste võimusuhete vahe, autoritaarne treeningstiil. See tähendab, et treeneri jõupositsioon on tihedalt seotud väärkohtlemise juhtumitega spordis,” ütles Kivisik. „Samas tuleb rõhutada, et kõikidel spordis osalejatel on turvalise ja üksteist hooliva keskkonna loomisel suur roll, kuid siiski treeningkeskkonnas on võtmeisikuks treener.”

Kursuse on esimeste testijatena läbinud eliittreener Siiri Põlluveer, aasta treener Henry Hein ja tippsportlane Allar Raja.

„Väärkohtlemise ennetamise e-kursus on lihtsasti läbitav kõikidele spordiga seotud inimestele, aga eriti peaksid selle kursuse läbima kõik treenerid, olenemata vanusest, kogemusest või kvalifikatsioonist,“ lausus Eesti aasta treener, ujuja Eneli Jefimovat juhendav Henry Hein. „Ülesanded on vägagi elulised ja panevad kaasa mõtlema. Laste ja noorte turvalisuse tagamine on kindlasti üks treeneri olulisemaid ülesandeid ning kursus tuletab seda kindlasti meelde,” lisas Hein.

Kursuse maht on kaks akadeemilist tundi ja see läheb arvesse treenerite täienduskoolitusena. Muuhulgas käsitletakse, kes on ohver ja väärkohtleja, kuidas väärkohtlemine spordis avaldub, ning antakse juhised spordipersonalile väärkohtlemise ennetamiseks. E-kursus sisaldab interaktiivsed ülesandeid ja videomaterjale ning lõppeb testiga.

Tutvu spordis väärkohtlemise ennetamise e-kursusega SIIN.


Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse eesmärk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ning ausat sporti. Sihtasutus koostab reegleid ja juhiseid, tõstes spordis osalejate teadlikkust läbi koolituste ja nõustamise ning teostades kontrolli ja järelevalvet. Organisatsiooni tegevus on suunatud sportlastele, spordi tugipersonalile ja spordiorganisatsioonidele.

Värske uuringuga võeti luubi alla dopingu kasutamise levik Eesti spordis

Kultuuriministeeriumi pressiteade
19.detsember 2023

Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud dopingu kasutamise leviku uuringuga sooviti saada ülevaade tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuutest keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmistest ja hoiakutest. Tulemused näitavad, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt peaks jätkama antidopingu alase koolitusega. 

„Dopingutarvitamine ohustab nii Eesti tipp- kui ka harrastusspordi mainet. Iga dopingukahtlus murendab usku ausasse sporti ning paneb pinge alla need sportlased, kes tegutsevad ausalt. Uuringus osalenute seas esineb dopingupakkumisi võrdlemisi vähe, kuid ka seda on liiga palju. Oluline on teha tarnijate tegevus võimalikult keeruliseks, samuti peame edaspidi veelgi enam panustama sportlaste ja nende tugipersonali antidopingu alasesse koolitusse, eriti venekeelse spordikogukonna seas,“ rääkis Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn

„Eestis edendab diskrimineerimisvaba, eetilist ning ausat sporti 2019. aastal asutatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. „Dopingu kasutamise leviku uuring annab väärtusliku teadmise, mis aitab dopinguvastases võitluses spordimaastikul paremini orienteeruda ning ausa spordi edendamiseks olulisi järeldusi teha. Täname uuringu tellijat ja läbiviijat ning kõiki spordialaliite, kes uuringusse panustasid,“ kommenteeris sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe

Uuringu raames küsiti kokku 1101 vastajalt rohkem kui 70 spordialalt nende dopingut puudutavate teadmiste ja hoiakute, dopingu kasutamise leviku ja sellest teavitamise ning antidopingu koolituse kohta. 

Isiklikku dopingu kasutamist viimase nelja aasta jooksul tunnistasid uuringus osalenutest väga vähesed ehk 1%, samuti on harva (2-3%) saanud osalejad dopingupakkumisi. Samas teab mõnda teist sportlast, kes on viimase nelja aasta jooksul kasutanud sportliku soorituse parandamiseks teadlikult dopingut, kuid ei ole sellega seni vahele jäänud, kokku 7% vastanutest. Keelatud ainete ja meetodite kasutamist peetakse enam levinuks enda vahetust lähedusest kaugemal. Uuringus osalenud tugipersonalist ei olnud endi sõnul keegi teadlikult kaasa aidanud sportlase keelatud ainete või meetodite kasutamisele. Sportlaste dopingu kasutamise ja tugipersonali dopingu kasutamisele kaasa aitamise eest karistamist peavad vajalikuks pea kõik uuringus osalenud. 

Antidopingu alase koolituse on kokku läbinud pea pooled uuringus osalenud sportlastest ning veidi üle poole tugipersonalist. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et koolituse läbimine mõjutab positiivselt nii teadlikkust dopingu olemusest ja selle vastastest reeglitest kui ka kasutamist puudutavaid hoiakuid. 

Uuringu tulemustest ilmnes ka erinevusi dopingu teemalistes teadmistes, hoiakutes, normides ja käitumises soo, emakeele, vanuse ja spordialade põhjal. Vene emakeelega sportlased ja tugipersonal on vähem kursis dopinguvastaste reeglitega ning peavad dopingu kasutamist sagedamini õigustatuks. Positiivselt tõusid esile 25-32-aastased vastanud sportlased, kes on endi hinnangul dopingu olemuse ja selle vastaste reeglitega paremini kursis, peavad kasutamist harvem õigustatuks ning soovivad tarvitamisele kaasa aidanud tugipersonalile hetkel kehtivatest reeglitest karmimaid karistusi. 

Spordialade võrdluses tõusid teiste seast läbivalt enim esile kulturism ja fitness ning jõutõstmine ja tõstmine. Nende alade esindajatest vastanud pidasid dopingu kasutamist kõige sagedamini teatud juhtudel õigustatuks ning Eestis ja välismaal enda spordialal ülekaalukalt enim levinuks. Samuti on need vastanud saanud eri perioodidel Eestis ise enim dopingu pakkumisi ning teavad ka keskmisest oluliselt sagedamini Eestis mõnda teist dopingu pakkumise saanud sportlast. Lisaks teavad nad ülekaalukalt enim mõnda viimase nelja aasta jooksul dopingut kasutanud sportlast, kes pole sellega vahele jäänud.

Uuringu viis 2023. aasta oktoobris läbi Eesti Uuringukeskus. Uuringu kokkuvõtte ja infograafikutega saab lähemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.  

Uuringu dokumendid on kättesaadavad ka siit:
Infoleht
Dopingu kasutamise leviku uuring