Laste ja noorte spordivõistlustel on lapsevanemate roll toetada ja innustada. Kui kaasaelamine muutub negatiivseks või agressiivseks, võib see kahjustada noorsportlase enesehinnangut ja motivatsiooni.

Teadvusta oma sõnade mõju!

“Mida sa loivad, kaotama tulid või?

*Vanem oma lapsele jalgpallivõistlusel

Igal lapsel on õigus tunda spordirõõmu. Iga kohtunik ja treener väärib turvalist töökeskkonda.

Suhtumise mõju ja sõna jõud noore sportlase arenguteel

Sport õpetab lastele eluks vajalikke oskusi, nagu meeskonnatöö, distsipliin, sihikindlus, enesejuhtimine, probleemilahendus, suhtlemine ja eesmärkide seadmine, aidates neil toime tulla nii võitude kui ka kaotustega.

Sotsiaal-keskkondliku mudeli (Krug, et al., 2002) järgi on vanemate roll sporditeel sama oluline kui treeneri oma. Seetõttu tuleks lapsevanemal koostöös treeneriga enne treeningutega alustamist hinnata lapse valmisolekut, et ennetada liigset stressi ja varajast loobumist spordist. Laste jaoks peaks sport olema eelkõige rõõm, mitte kohustus.

Uuringud (Purcell, 2005 ; Merkel, 2013) näitavad, et lapsed väärtustavad spordis osalemist, oskuste arendamist ja ausat mängu, kuid vanemad seostavad sporti eelkõige võiduga. Liigne surve tulemusele võib vähendada lapse spordirõõmu ning põhjustada stressi ja rahulolematust.

Verbaalse vägivalla mõju

Spordiüritustel võib lapsevanemate ja pealtvaatajate agressiivne sõnakasutus kahjustada noorsportlasi, treenereid ja kohtunikke. Halvustavad kommentaarid ja ebaaus kriitika põhjustavad lastele stressi, ärevust ning enesehinnangu langust, mis võib viia spordist loobumiseni (Anderson et al., 2003; Merkel, 2013; Reynolds, Chaney, Huffman, 2022).

Lisaks võib selline käitumine tekitada lastes häbitunnet oma vanemate käitumise pärast ning segadust olukordades, kus lapsevanemad ja treenerid annavad vastuolulisi juhiseid, mistõttu laps ei tea, keda järgida.

2023. aastal teostatud uuringu (Daignault, Deslauriers-Varin, Parent) järgi on 52% noorsportlastest kogenud psühholoogilist vägivalda, mis on seotud madala enesehinnangu, stressi ja isegi PTSD sümptomitega.

Positiivse suhtluse ja võimestamise mõju

Julgustav ja toetav suhtlus soodustab liikumisrõõmu ning pikaajalist spordiga tegelemist. Keskkond, kus noor tunneb end väärtustatuna, suurendab sisemist motivatsiooni ja enesekindlust. Teadusuuringud (Merkel, 2013; Sánchez-Miguel et al., 2013 ; Charlina et al., 2024) kinnitavad, et toetavad kommentaarid ja selge juhendamine parandavad sportlikke saavutusi, tugevdavad meeskonnavaimu ning toetavad vaimset heaolu. Vanemate ja treenerite suhtlusstiil mõjutab otseselt noorte psühholoogilist heaolu ja sportimise kogemust.

Soovitused lapsevanematele
  • Teadvusta oma sõnade mõju. Nii positiivne kui negatiivne sõnakasutus ja suhtlusviis kujundavad lapse enesehinnangut, motivatsiooni ja liikumisrõõmu.
  • Keskendu positiivsele. Julgusta ja tunnusta lapse pingutusi, väldi liigset kriitikat.
  • Loo toetav keskkond. Tee treeneriga koostööd, et tagada lapse heaolu, areng ja positiivne spordikogemus.

Allikad:

  1. Anderson, J.C., Funk, J.B., Elliott, R. and Smith, P.H., 2003. Parental support and pressure and children’s extracurricular activities: relationships with amount of involvement and affective experience of participation. Journal of Applied Developmental Psychology, [e-journal] 24(2), pp.241-257.
  2. Charlina, C., Roziah, R., Ismail, S., Piliang, W.S.H., Siswanto, S., Setyawan, H., Zulbahri, Z., Darmawan, A. Shidiq, A.A.P., Eken, Ö., Pavlovic, R., Latino, F. And Tafuri, F., 2024. Effective Verbal Communication in Physical Education Learning and Sports Coaching to Improve Achievement and Health: A Systematic Review. Retos, [e-journal] 56.
  3. Daignault, I., Deslauriers-Varin, N. and Parent, S., 2023. Profiles of Teenage Athletes’ Exposure to Violence in Sport: An Analysis of Their Sport Practice, Athletic Behaviors, and Mental Health. Journal of Interpersonal Violence, [e-journal] 38(11-12).
  4. Knight, C.J., Neely, K.C. and Holt, N., 2011. Parental Behaviors in Team Sports: How do Female Athletes Want Parents to Behave? Journal of Applied Sport Physiology, [e-journal] 23(1), pp.76-92.
  5. Krug, E. G., Dahlberg L.L., Mercy J.A., Zwi A.B. and Lozano, R., 2002. World report on violence and health. Geneva: World Health Organization
  6. Merkel, D.L., 2013. Youth sport: positive and negative impact on young athletes. Open Access Journal of Sports Medicine, [e-journal] 2013(4), pp.151-160.
  7. Purcell, L., 2005. Sport readiness in children and youth. Paediatrics & Child Health, 10(6), pp.343-344.
  8. Reynolds, J.F. II, Chaney, C.D. and Huffman, O., 2022. Perspective: Advancing spectator behavior research in youth sports through a closer examination of racial differences. Frontiers in Sports and Active Living, [e-journal] 4.
  9. Sánchez-Miguel, P.A., Leo, F.M., Sánchez-Oliva, D., Amado, D. and García-Calvo, T., 2013. The Importance of Parents’ Behavior in their Children’s Enjoyment and Amotivation in Sports. Journal of Human Kinetics, [e-journal] 36, pp.169-177.

Austame mängu. Austame üksteist.

Julge seista väärkäitumise vastu ja edenda positiivset spordikultuuri.​