2016. aasta esimeses pooles on Eesti Antidoping ja Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium pidanud menetlema viit positiivset dopingujuhtumit, mille raames on sportlase organismist leitud meldooniumi. Kõik sportlased olid tarvitanud Lätis toodetud ravimit Mildronaat, kuid väitnud, et nad on tarvitanud ravimit ajal, kui see oli lubatud, so 2015. aastal, viimati vahemikus oktoober-detsember. Puuduvad tõendid, et sportlased oleksid ravimit kasutanud pärast 1. jaanuari, kui meldoonium oli juba keelatud ainete nimekirjas.
Proovid võeti ajal, kui WADA ei olnud välja andnud konkreetsemaid juhiseid ning tuli ära oodata WADA poolt tehtavad uuringud meldooniumi organismis püsimise kohta. 30. juunil andis WADA välja eraldi juhise meldooniumijuhtumite käsitlemiseks, mille järgi proovide osas, mis sisaldavad meldooniumi alla 1 μg/ml, võib langetada otsuse, et sportlane ei ole dopingu kasutamises süüdi. Kõikide Eesti sportlaste proovide näidud olid alla 1 μg/ml, mis võimaldas Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil otsustada, et sportlased ei ole dopinguvastast reeglit rikkunud – sportlastel ei leitud süüd ega hooletust ning nad ei võinud teada, et meldoonium nii kaua organismis püsib.
Kui sportlane süüdi ei mõisteta, siis vastavalt Eesti dopinguvastastele reeglitele ei pea dopinguvastane organisatsioon avalikustama juhtumiga seotud detaile. Avalikustamisel peaks olema dopingu kasutamisele heidutav mõju. Kui on otsustatud, et rikkumist ei ole toimunud, võib otsuse avalikustada üksnes sportlase nõusolekul. Kaitsmaks sportlaste privaatsust, ei avalikusta Eesti Antidoping ühegi sportlase nime ega spordiala.
Meldoonium on keelatud ainete nimekirjas hormoonide ja metaboolsete modulaatorite klassifikatsioonis S4 alates 2016. aastast, olles keelatud nii võistlussiseselt kui -väliselt. 2016. aasta jooksul on ilmnenud hulgaliselt meldooniumijuhtumeid, sest selgus, et keelatud ainel on pikk peiteperiood. 24. augusti seisuga on WADA andmetel menetletud 483 meldooniumijuhtumit.
