Apellatsioonikolleegium leidis, et Sten Priinits ei ole toime pannud dopinguvastase reegli rikkumist EDR art 2.4 tähenduses, kuna ei ole kolmel korral kaheteistkümne kuu jooksul puudunud testimiselt või jätnud asukohateavet esitamata. Apellatsioonikolleegium tuvastas, et sportlane puudus testimiselt või jättis asukohateave esitamata kahel korral.
Kolmanda, sportlasele etteheidetava nurjunud testimiskatse osas, leidis apellatsioonikolleegium, et EADSE ei ole tõendanud, et testija tegi kõik „mõistlikult võimaliku“, et saavutada kontakti testimise asukohas viibinud sportlasega. Apellatsioonikolleegium asus seisukohale, et olukorras, kus sportlane on oma asukoha määratlenud kortermajas asuva korteri täpsusega, siis on testija ülesanne teha endast „mõistlikult võimalik“, et jõuda nimetatud asukohta, mh tuvastada ja tõenduslikku kvaliteeti omavas vormis fikseerida kõik objektiivsed takistused, mis asukohta jõudmist piiravad või välistavad (nt lukustatud aed, lukustatud kortermaja välisuks, uksekella ja fonolukku puudumine). Apellatsioonikolleegium tuvastas, et testija ei teinud katset aiaväravat ja kortermaja välisust avada (mh veendunud selle, et kas need olid lukustatud). Seetõttu ei teinud testija apellatsioonikolleegiumi hinnangul ka endast „mõistlikult võimalikku“, et saavutada sportlasega kontakt testimise asukohas.
Samas toonitab kolleegium, et sõltumata apellatsioonikolleegiumi otsusest, on sportlase poolne korduv asukohateabe esitamisega seotud reeglite rikkumine taunitav. Tippsportlane, kes on samuti ka treener, peab kandma head hoolt selle eest, et järgib punktuaalselt dopinguvastaseid reegleid ning teeb igal hetkel endast oleneva, et hoiduda asukohateabega seotud rikkumiste toime panemisest. Kolleegium kutsub sportlast üles paremini mõistma ja mõtestama oma rolli ja eeskujuks olemist tippsportlase ja treenerina, nende rollidega kaasnevat vastutust ja olema enda osas nõudlikum ausa spordi reeglite järgimisel.
