Mida arvavad Eesti tippsportlased antidopingu koolitustest ja “dopingumaailmast” üldiselt?

18.08.2022

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse koolitusjuht Marit Jukk viis oma magistritöö käigus läbi uuringu, milles uuriti lähemalt Eesti tippsportlaste hinnanguid senisele dopinguvastasele koolitustegevusele. Samuti nende soovitusi, et tulevikus läbi viia efektiivseid antidopingu koolitusi ning seeläbi ennetada dopingu kasutamist noorsportlaste seas.

Uuringust lähemalt

Uuringus osalesid 14 Eesti tippsportlast, kokku 8 spordialalt (kergejõustik, jalgrattasõit, sõudmine, maadlus, sulgpall, triatlon, tõstmine, laskesuusatamine), kes on esindanud Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Enamik uuritavate hulgast on suve- või talialade olümpiasportlased. 

Sportlastega viidi läbi intervjuud ning neilt koguti informatsiooni näiteks selle kohta, milline on olnud nende senine kogemus antidopingu koolitustel osalemisega ning millist õppetöö viisi nad enim eelistaksid. Samuti arutleti, kas hirmutamise taktika võiks olla efektiivne viis noorsportlaste koolitamisel ning mis on need teatud ohukohad „dopingumaailmas“, mille vastu võivad noorsportlased teadmatusest eksida.

Millest peaks sõltuma esmane kokkupuude antidopingu koolitusega?

Tippsportlaste hinnangul peaks esmane kokkupuude antidopingu koolitusega sõltuma sellest, milline on tema sportlik tase ning spordiala spetsiifika, noorsportlaste vanus peaks olema arvestades spordialade spetsiifikat väheoluline:

„Hmm, no eks see sõltub tasemest ma arvan. Et näiteks kui saadakse juba koondisesse ja nii-öelda rahvusvahelisele areenile, siis võiks see nagu olla.“ 

„Sest oli just mingi dopingupositiivne või ma ei tea olümpiavõitja Venemaalt iluuisutamises, onju…“. „Et see piir ei saa olla tuimalt vanusepõhine, saab olla alapõhine ja tasemepõhine.“

Milliseid õppetöö vorme soovitavad tippsportlased kasutada?

Õppetöö vormina soovitavad tippsportlased kasutada kontaktõppe meetodil seminare, sest nii on võimalik koheselt esitada küsimusi ja ühiselt arutleda. Olemasolevaid e-õppeplatvorme küll kiidetakse (ADeL), sest need annavad sportlasele võimaluse kursust läbida omas tempos vabalt valitud ajal. Samas toonitatakse, et veebipõhiste kursuste läbimine peakski eelkõige olema mõeldud rahvusvahelistele tippsportlastele, kuid baasteadmised peaksid noorsportlased omandama siiski kontaktselt toimuvate koolituste käigus. Tippsportlaste hinnangul peaks koolitustegevuse eesmärkideks olema väärtuste kujundamine, teavitamine ohukohtadest ning võimalikest tagajärgedest.

„Kindlasti on oluline väärtusi kujundada. Ja noh, eks see sealt nagu hakkabki pihta, et ma olen täiesti kindel, et tegelikult ükski noorsportlane ei tule sporti selle mõttega, et ma tahan petta. Ma olen selles nagu päris kindel, et ükski noor inimene ei unista, et oh, ma tahan dopingu abil tippu jõuda. Ma arvan, et see on ülivajalik, et just nagu panna seda nii-öelda sügavamalt mõistma, et miks ei tohi dopingut tarvitada.“ 

„Aga see, et vanematel sportlastel minu arust sellest väärtuste jutust võib-olla pole nii palju kasu. Need on niikuinii juba välja kujunenud, aga noortel, ma arvan, see on kõige peamine, millest alustada.“

„Mina arvaks, et see väärtuste pakett peaks tulema nagu trennist treenerilt kaasa ja eeskujudest. Et te ei pea kasvatama nagu inimest, et meile on tähtis, et ta teaks, et mis on tema õigused, mida ta saab endale lubada, mida ta ei saa ja mis on tema kohustused.“

„See on suht imelik teema ja ma arvan küll, et on konkreetselt keskkonnaga seotud, et kui sul peres avalikult räägitakse sellest, näiteks dopingust, et kuidas see nii pekkis ja kõik nii-öelda mõistavad hukka, et siis sa ma arvan, et kujundadki enda arvamuse, et ma üldse ei vaatagi sinna poole sa ei kulutagi enda aega selle peale mõtlemisega.“

Mis on peamisteks ohukohtadeks „dopingumaailmas“?

Peamisteks ohukohtadeks on uuritavate hinnangul ravimid ja toidulisandid, mis võivad sisaldada keelatud aineid. Dopinguvastase reegli rikkumise järel kaasnevat mainekahju nii sportlasele endale kui spordialale laiemalt peetakse kõige ebameeldivamaks tagajärjeks:

„Ma mõtlen just et mis ei ole nii-öelda ühiskonnas laialt teatavad asjad, näiteks see, et kui sa saad dopingukaristuse, siis ei ole ainult nii, et sina saad neli aastat. Tegelikult kannatab kogu sinu spordiala ja kogu Eesti sport, sest see on meil nii väike lihtsalt, et iga dopingujuhtum on tegelikult Eesti spordile väga halb mainekujundus.“

„Et päris keeruline on kindlasti pärast vahelejäämist elada edasi nii nagu sa ise sooviksid. Harrastajana saad ikka sporti edasi teha, aga mingil määral on neid inimesi, kes sulle ikkagi veel näpuga näitavad, et just tuua siukest ebameeldivust sisse, mis ehk takistaks noorsportlast valele teele minemast.“

Võimalikule tervisekahjule viitasid antud uuringus vaid kaks tippsportlast, seega tuleks noorsportlastele koolituste käigus selgitada tervisliku eluviisi olulisust. Huvitav oli aspekt, et pooled uuringus osalenud tippsportlastest peavad hirmutamise taktikat efektiivseks meetodiks noorsportlaste tagajärgedest teavitamisel. Sportlased lisasid, et seda tuleks teostada läbi eluliste näidete ning panna noorsportlased sügavamalt mõtlema võimalikele tagajärgedele, et kas see on miski, millega nad oleksid valmis riskima.

Teisalt olid pooled tippsportlastest arvamusel, et hirmutamine ei toimi ning palju olulisem on noorest peale väärtuste kujundamine. Kui noorsportlane lähtub õigetest väärtustest, aitab see ennetada võimalikku keelatud ainete kasutamist. Küll aga märkisid siinkohal mitu sportlast, et antidopingu koolitused ei pruugi noorsportlast oluliselt mõjutada ning palju suurem mõju sportlasele on treeningkeskkonnal (treeneri ja teiste sportlaste väärtused) ja kodusel kasvatusel (lapsevanemate väärtused). Enamik tippsportlasi on arvamusel, et koolituste käigus tuleks kindlasti noortele tutvustada dopingukontrolli protsessi, et esimene dopingukontrolli kogemus ei oleks niivõrd hirmutav.

Eesti tippsportlaste soovitused dopinguvastase koolitustegevuse korralduse, sisu ja eesmärkide kohta võimaldab töö autoril luua senisest efektiivsema koolitusprogrammi noorsportlastele.

Magistritööga on võimalik tutvuda SIIN.