Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) eestvedamisel jõuab sellest nädalast sotsiaalkampaaniaga “Sõnal on jõud” linnatänavatele ja JCDecaux bussipaviljonidesse, mille reklaamtahvlitelt saab punakasoranžil taustal lugeda vängeid väljendeid. Need pole seal pelgalt provotseerimiseks, vaid kogutud meie ümbert, päris elust, kus sporti tegevad lapsed, nende treenerid ja kohtunikud on sageli sunnitud selliseid hõikeid, sõimu ja ähvardusi tribüünil istujate suust kuulma.
Kampaania loovjuhi Kaidi Kasenõmme sõnul sündis „Sõnal on jõud“ loovidee absurdsetest päriselu lugudest, millest paljud ei kannata trükimusta. “On päris jabur, et peame aastal 2025 tegema kampaaniat, et vanemad ei sõimaks platsi ääres oma lapsi ega professionaale, kes teevad tööd. Tänavareklaamide ja videosketšide eesmärk on panna korraks mõtlema, kas meile endale meeldiks, kui keegi meid töö ajal või hobi nautides kõva häälega kõrvalt mõnitaks,” sõnas Kasenõmm.
“Kampaania sõnum “Sõnal on jõud” kannab kahte mõtet. Ühelt poolt meenutame, et verbaalne vägivald ei ole okei. Teisalt rõhutame, et vanema hea sõna on noore jaoks ülivajalik tugi. Negatiivsed tundeid on tunduvalt kasulikum välja elada ise spordirajale suundudes,” lisas Kasenõmm.
EOK peasekretär Kristo Tohveri sõnul kõnetab kampaania spordirahvast oluliselt. “Üks meie valusamaid probleeme on see, et paljud lapsed loobuvad spordist juba 12–13-aastaselt, kui tekivad esimesed raskused. Sageli tähendab see loobumist ka liikumisest üldisemalt. Just siin peitubki probleemi tuum – kuidas tagada, et lapsed jätkaksid spordiga tegelemist? Meie ülesanne on muuta sport nende jaoks turvaliseks, mõnusaks ja inspireerivaks. Lapsevanemate rolli vaadates peame ausalt tunnistama, et vahel võib probleem peituda meis endis. EOK eesmärk on suunata tähelepanu sellele, et me märkaksime ja mõtleksime – kas ma lapsevanemana toetan oma lapse spordirõõmu või panen talle liigseid tulemuspingeid? Havasega koostöös tehtud kampaania teine osa juhib tähelepanu, kui jaburad võivad olla lapsevanemate tsitaadid spordiväljaku ääres. Loodan, et need panevad meid mõtlema ja oma käitumist muutuma,” ütleb Tohver.
EADSE juhatuse liikme Kaido Kaljulaidi sõnul on lapsevanemal oluline roll lapse esimesel kokkupuutel spordiga – positiivsete kogemuste kujundajana ja liikumisrõõmu toetajana. “Kui treeningud algavad, liigub fookus treenerile, kuid vanema roll ei kao. Lapsele on oluline, et vanem märkaks tema emotsioone ning pakuks tuge – kord arutelupartnerina, teinekord lihtsalt kohalolekuga,” ütles Kaljulaid, kelle poeg on olümpiasportlane, judoka Klen Kristofer Kaljulaid.
Tema sõnul ei puuduta tribüünidel leviv halvustav kõnepruuk vaid lapsi. „Sageli saavad rünnakute osaliseks ka kohtunikud, treenerid ja teised pealtvaatajad. Agressiivne suhtlemine ja lugupidamatu toon lõhuvad kogukondliku spordikeskkonna – see häirib treenerite ja kohtunike tööd ning vähendab motivatsiooni noortespordis tegutseda. Selline õhkkond mõjub heidutavalt ka lapsevanematele, kes ei soovi oma last ebaturvalisse ja vaenulikku keskkonda viia ega seal hoida. Seega ei ole küsimus ainult sõnakasutuses – see mõjutab kõigi spordis osalejate motivatsiooni, turvatunnet ja osalust,” lisas Kaljulaid.
Kampaania käigus paigaldatakse spordirajatistesse üle Eesti ka meelespeasildid, mis tuletavad kõigile laste- ja noortespordis osalejatele meelde eetilise käitumise aluspõhimõtteid:
- Toetame noorte spordirõõmu
- Peame lugu kohtunike ja treenerite tööst
- Me ei mängi mõisa peale
- Austame mängu. Austame üksteist
Loe rohkem koduleheküljelt: https://eadse.ee/sõnalonjõud/
