Teeme lühikokkuvõtte Therese Johaugi juhtumist hariduslikul eesmärgil, et tutvustada argumente, miks määrati Johaugile 13-kuuline karistus.
Norra antidopingu reeglite järgi esitab Norra antidopingu agentuur omapoolse ettepaneku karistuseks (Eestis näiteks esitab Eesti Antidoping distsiplinaarkolleegiumile kõik materjalid, aga mitte ettepaneku karistuseks – karistuse ja võistluskeelu pikkuse määrab distsiplinaarkolleegium). Norra antidopingu agentuur tegi ettepaneku 14-kuuliseks võistluskeeluks.
Johaugi esindaja väitis, et karistus peaks olema oluliselt lühem kui 12 kuud. Toimus avalik kuulamine 25.-26. jaanuaril 2017 Oslos.
Juhtumi üksikasjad
Therese Johaug andis positiivse dopinguproovi võistlusväliselt 16. septembril 2016. A-proovi raport saabus 30. septembril, B-proovi raport 10. oktoobril. Mõlemad näitasid klostebooli sisaldust koguses 13 ng/ml.
Klostebool on pikka aega olnud keelatud ainete nimekirjas (S1. anaboolsed steroidid).
Sportlane oli dopingukontrollivormil märkinud, et on kasutanud Trofodermini (pakend 30 mg, sisaldab klostebool atsetaati 0,5% ja neomütsiinsulfaati 0,5%). Toode ei ole Norras registreeritud.
Sportlane oli tarvitanud ravimit, sest ta oli 2016. aasta augustis saanud Itaalias treeninglaagris tõsise päikesepõletuse.
Sportlane helistas abi saamiseks meeskonna arstile Fredrik Bendiksenile, kes oli sel ajal Norras. Arst saabus Itaaliasse 1. septembri õhtul. Ta kohtus Johaugiga 2. septembri hommikul ja Johaug küsis, kas arstil on midagi soovitada sportlase katkistele huultele.
Arst ütles, et tal ei ole vajaminevat ravimit kaasas, aga teab, mida peaks võtma ja läheb apteeki. Bendiksen ostis 3. septembri hommikul kaks retseptiravimit kohalikust apteegist. Apteegis ei olnud ravimit Terra Cortril, mida Bendiksen palus. Arst kirjeldas apteekrile kaebusi ning soovituse kohaselt ostis Keratoplastika kreemi ja Trofoderminit. Arst nägi, et Trofodermin sisaldas antibiootikumi neomütsiini.
Samal päeval andis Bendiksen sportlasele tarvitada Keratoplastika kreemi. Sportlane küsis, kas ta võib seda kreemi kasutada. Bendiksen selgitas, et mõlemat kreemi võib kasutada. Sportlane peaks teada andma, kui kreem ei toimi.
4. septembril ei olnud olukord paremaks läinud. Arst andis sportlasele Trofoderminit ja sportlane uuris veel kord, ega see pole keelatud. Sportlane võttis ravimi endaga hotellituppa, viskas ära karbi ja juhendi (see oli itaalia keeles) ning seega ei näinud karbil olevat dopinguhoiatust. Johaug kasutas kreemi 4.-15. septembril.
Sportlane on kandnud esialgset võistluskeeldu alates 18. oktoobrist.
Karistuse määramise asjaolud
Norra antidopingu agentuuri seisukohad: karistuse määramisel lähtub Norra Antidoping, et sportlase kehast on leitud keelatud aineid (dopinguvastase reegli rikkumine koodeksis artikli 2.1 järgi). Klostebool on määratlemata aine. Samas sportlane ei ole käitunud tahtlikult ega hooletult ning koodeksi artikkel 10.4 (võistluskeeldu ei määrata) ei kohaldu, sest sportlane on oma süüd tunnistanud. Norra antidopingu agentuur väidab, et sportlane oleks pidanud ravimit hoolikamalt uurima – hoiatus oli nii karbil kui kreemituubil. Ta on sellisel tasemel sportlane, et peaks teadma oma vastutust keelatud ainete tarvitamisel.
Nii rakendub 10.5.2 (võistluskeelu lühendamine olulise süü puudumise tõttu) ja ei ole õige, et rakendub miinimumkaristus üks aasta võistluskeeldu, sest asjaolu, et sportlane ei kontrollinud ravimit, on raskendav. Tuginedes olemasolevale infole ja CASi varasematele juhtumitele, on 14 kuud mõistlik.
Johaugi esindaja seisukohad: kohaldub artikkel 10.4 (võistluskeeldu ei määrata), sest sportlane pole ise süüdi. Esindaja toonitab, et sportlase süüd tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, sõltuvalt asjaoludest. Sportlase jaoks oli põhjendatud oma arsti uskuda.
Teiseks ei saa Johaugi süüdi mõista 10.5.2 alusel, sest Johaug tegi piisavalt taustatööd. Sportlase esindaja toob põhjuseid, miks anda leebem karistus:
– karistus ja rikkumise ulatus peab olema proportsionaalne
– võistluskeeld tähendab sportlase jaoks töökeeldu; ametialane tegutsemiskeeld 12ks kuuks on ebaproportsionaalne olukorras, kus sportlane sai meditsiinilist abi tõsise tervisehäire korral ja kus ravimil ei ole sooritust tõstvat mõju ning see saadi eksperdilt.
Norra distsiplinaarkolleegium leiab: toimus rikkumine koodeksi artikli 2.1 järgi. Koodeksi artikkel 2.1.1 kinnitab, et sportlasel on alati vastutus, mida ta oma organismi manustab.
Samas leiab distsiplinaarkolleegium, et klostebooli kogus ei ole nii suur, et see oleks mõjutanud sportlase enda organismi steroidide tootmist.
Kolleegium teeb tavapäraselt otsuse järgmiste põhimõtete alusel:
– järgitakse koodeksit, nii et reeglid oleksid ühtsed
– CAS-il on reeglite tõlgendamisel keskne roll
– proportsionaalsuse printsiipi ei rakendata, kui see takistab reeglite ühtset rakendamist
– iga juhtumit vaadatakse lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest
Antud juhtumis on põhiliseks küsimuseks, kas Johaug tuleb võistlustelt eemaldada ja kui jah, siis kui kauaks.
Selleks, et sportlane eemaldada, tuleb tal tõendada süüd.
Juhtumi kirjelduses peatutakse pikemalt asjaolul, kuivõrd sportlane on hooletu, kui ta toetub ainult arsti nõuandele (ja ei kontrolli ise ravimit). Siin on toodud näiteks mõned CAS-juhtumid.
* Näiteks juhtumis CAS 2015/A/4233 ei olnud Sundby’l olulist süüd. Juhtumis on arvestatud, et kuulas arsti nõuannet ja sportlane ei saanud ette võtta täiendavaid samme, et tagada reeglite järgimine.
* Juhtumis CAS 2011/A/2495-98, mis hõlmab nelja Brasiilia ujujat, kirjeldatakse, et sportlased ja nende arst tegid kõik omalt poolt võimaliku, et vältida positiivset testi tulemust.
* Samas on mõnes CAS-juhtumis välja toodud, et sportlane oleks pidanud uurima arstilt või treenerilt, kas aine on lubatud (nt CAS 2005/A/830).
Kolleegium leiab, et Johaugi pingutused otsida abi spetsialisti käest on õigustatud. Erinevatest asjaoludest järeldati, et Johaugini ei jõudnud ühtki hoiatussignaali, et ta peaks olema tähelepanelikum – ta usaldas arsti, kes kinnitas, et ravimit võib võtta.
Itaalias tavapärane viis märgistada ravimeid ei pea olema Norra sportlase jaoks tavapärane.
Sportlase süüd aga suurendab kolleegiumi arvates see, et sportlane pidi teadma, et kui esimene ravim ei mõjunud ja see oli lubatud, siis teine ravim, mis mõjus, sisaldas ilmselt teisi aineid ja sportlane oleks pidanud olema tähelepanelikum.
Sportlane pidi teadma, et vajalikku ravimit ei olnud arstil endal ja et arst läks seda kohalikku apteeki ostma. Selle põhjal võis sportlane järeldada, et arst ei pruugi saadud ravimeid hästi teada. Ja ka fakt, et ravim on ostetud välismaalt, peaks olema hoiatav.
Kolleegium leiab, et sportlane oli hooletu ja et ta oleks pidanud veenduma, kas arst kontrollib ravimi lubatavust spordis (nt nägema, et arst kontrollib aineid keelatud ainete nimekirjast).
Seega rakendub artikkel 10.5.2 – võistluskeelu lühendamine olulise süü puudumise tõttu.
Kolleegium nägi alust võistluskeelu lühendamiseks, kuid mitte alla ühe aasta. Varasemad CAS-juhtumid selles osas, mille alusel lühendatakse, puuduvad.
Lõpuks otsustati 13-kuuline võistluskeeld.
