Kordusuuring „Kokkuleppemängude levik Eestis 2025“ annab ülevaate kokkuleppemängude levikust, nendega seotud riskidest ning spordis osalejate hoiakutest Eesti pallimängualadel. Uuringu peamine järeldus on, et kokkuleppemängud ei ole Eestis laialdane probleem, kuid hoiakutes, teadlikkuses ja ennetustöös on arenguruumi.
Alljärgnevalt avaldame muutmata kujul Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Kaarel Nestori ülevaate uuringu tulemustest.
Kokkuleppemängud ei ole Eesti pallimängualadel laialdane probleem, kuid hoiakutes on arenguruumi
2022. aastal läbi viidud küsitluse jätku-uuring näitab, et kuigi Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) töö tulemusel on kokkuleppemängude teemaline koolitus jõudnud senisest rohkemate sportlaste, treenerite ja kohtunikeni, ei ole siiski enamik sihtrühmast veel vastavaid teadmisi saanud. Samuti on jätkuvaks probleemiks kokkuleppemänge soosivad hoiakud.
Kokkuleppemängude ulatus ja teadlikkus
Uuringu põhjal ei ole kokkuleppemängud Eesti spordimaastikul laialt levinud. Alla 1% vastanutest on saanud ettepaneku spordivõistluste tulemustega manipuleerida. Eestis kokkuleppemängudes osalemist tunnistas 3% ning välismaal 2% vastanutest – näitajad, mis ei erine oluliselt 2022. aasta tulemustest.
Teadlikkus teistest Eestis kokkuleppemängudes osalenud isikutest on mõnevõrra langenud: 2022. aastal 14%, 2025. aastal 12%. Enamasti olid need juhtumid toimunud rohkem kui kolm aastat tagasi. Välismaal toimunud kokkuleppemängudest teadis 2025. aastal 7% vastanutest.
Teavitamine ja hoiakud
Ligikaudu 60% vastanutest teavitaks enda suhtes tehtud kokkuleppemängu ettepanekust ning umbes pooled annaksid teada ka kellelegi teisele tehtud pakkumisest. Kõige sagedamini peetakse sobivaks teavitada spordialaliitu, spordiklubi, treenerit või EADSEt. Võrreldes 2022. aastaga on kasvanud just EADSE poole pöördumise valmisolek, samas kui spordialaliidu teavitamise osakaal on mõnevõrra langenud.
Hoiakutes ilmneb siiski arenguruumi. Kuigi enamik vastanutest suhtub kokkuleppemängudesse taunivalt, leiab 11% (2022. aastal 12%), et teatud juhtudel võivad need olla õigustatud. Samuti ei pea 18% vastanutest kokkuleppemänge suureks ohuks spordi mainele ning 29% leiab, et pettused on spordis paratamatud.
Lähiaastatel tuleb leida viise, kuidas julgustada spordis tegutsejaid kokkuleppemängudest teavitama. Oma spordi ausa ja puhtana hoidmine peaks olema kõigi spordivaldkonnas tegutsejate auasi. Isegi juhul, kui uurimise tulemusena selgub, et tegu ei ole kriminaalkorras karistatava teoga, võivad need juhtumid kvalifitseeruda spordisiseste reeglite rikkumiseks. 1. juulil 2026 rakenduvad Eesti spordieetika reeglid (ESER), mis sätestavad kokkuleppemängu spordisiseselt karistatava teona ka spordialadel, kus see seni mingil põhjusel karistatav ei ole olnud.
Koolituste kasvav roll
Positiivse arenguna on märgatavalt kasvanud kokkuleppemängude koolituse läbinute osakaal. Kui 2022. aastal oli koolitusel osalenud 21% vastanutest, siis 2025. aastal juba 40%. Kõige aktiivsemalt on koolitustel osalenud kohtunikud (50%), neile järgnevad treenerid (47%) ja sportlased (37%).
Kõige sagedamini osaleti EADSE korraldatud koolitustel (43%), samuti spordialaliitude ja rahvusvaheliste alaliitude koolitustel. See kinnitab EADSE rolli olulist kasvu kokkuleppemängude ennetamisel ja teadlikkuse tõstmisel. Samas tuleb arvestada, et küsitlusele vastasid koondislased, koondise kandidaadid ja meistriliiga tasemel sportlased – osadel spordialadel ka esiliiga mängijad – ning vastaval tasemel kohtunikud ja treenerid. Just nemad moodustavad sihtrühma, kes peaks olema antud teemadel koolitatud. See tähendab, et tuleb leida veel paremaid viise, kuidas infot sihtrühmani viia.
Spordialane tasustamine ja majanduslik toimetulek
Uuringu raames vaadeldi ka pallimängualadel tegutsejate tasustamist ning nende majanduslikku toimetulekut, sest nii rahvusvaheline kirjandus kui ka uuringud viitavad, et näiteks palkade hilinemine1 ning isiklik või finantsiline kasu saamine2 soodustavad kokkuleppemängule minemist.
Uuringu tulemused näitavad, et 57% enim harrastatavatel pallimängualadel tegutsejatest saab oma spordialase tegevuse eest mingis vormis tasu. Töötasu saab 33% vastanutest, ligikaudu viiendik saab stipendiumi ning alla kümnendiku muid hüvitisi. Samas ei saa 46% vastanutest oma spordialase tegevuse eest mingit tasu. Võrreldes 2022. aasta küsitlusega on tasu mittesaajate osakaal kasvanud 5 protsendipunkti võrra.
Rollide lõikes ilmnesid märkimisväärsed erinevused: töötasu saab 80% kohtunikest ja 76% treeneritest, kuid vaid 19% sportlastest.
Isiklikke rahalisi raskusi on oma sportlaskarjääri jooksul kogenud 16% vastanutest. Viimase aasta jooksul on rahalisi probleeme esinenud 5% sihtrühmast. Võrreldes 2022. aastaga olulisi muutusi selles osas ei ilmnenud. Samuti on vähenenud juhtumid, kus spordiklubi või -organisatsioon on olnud tasude maksmisega üle kolme kuu võlgu – 2025. aastal 13%, võrreldes 19%ga 2022. aastal.
Panustamine ja sõltuvusriskid
Ligi kolmandik Eesti pallimängualadel tegutsejatest on vähemalt üksikutel kordadel teinud rahalisi panuseid sporditulemustele kas ametlikes ennustuskanalites või sõprade ringis. Regulaarselt panustab ametlikes kanalites 3% vastanutest. Oma mängudele panustamist tunnistas nii 2022. kui ka 2025. aastal vaid 1% vastanutest.
Teadlikkus kolleegidest, kes panustavad või on panustanud oma mängudele Eestis, püsis mõlema küsitluse järgi 16% tasemel. Välismaal toimunud selliste juhtumite teadlikkus on kasvanud – 2025. aastal 8%, mis on kaks korda enam kui 2022. aastal. Oluline on siinkohal rõhutada, et vastavalt hasartmänguseaduse § 34 lõikele 6 ja §-le 100 on tegemist karistatava väärteoga.
Lisaks teab ligikaudu 36% vastanutest mõnda sportlast või sporditöötajat, kellel on mõni sõltuvuslik harjumus (nt spordis panustamine või muu hasartmängurlus, alkoholi liigtarvitamine, narkootikumide tarvitamine). Hasartmängurlus võib rahvusvahelise uurimise järgi olla üks kokkuleppemängude riskitegureid3 nagu ka teised sõltuvused, mis võivad viia rahalisse kitsikusse. Ise tunnistas sõltuvuslikku käitumist 6% vastanutest, mis on püsinud muutumatuna võrreldes varasema uuringuga.
Kokkuvõte
Uuringule vastajateks olid igalt pallimängu alalt naiste ja meeste koondiste liikmed ja koondiste kandidaadid, meistriliiga ning esiliiga klubide mängijad ja treenerid ning vastaval tasemel vilistamisõigust omavad kohtunikud. Kogu sihtrühma suurus oli ligikaudu 2400 inimest, mis jagunes erinevate spordialade vahel. Kokku oli vastajaid 823, küsitluse vastamismäär oli 33,8% ja 2022. aasta küsitlusele oli vastajaid 504 ning küsitlusele vastamismäär 27%. Küsitlus toimus anonüümselt ning lähtuvalt vastaja keele eelistusest kas eesti- (82,1%), vene- (14,8%) või ingliskeelsena (3%).
Uuringule vastas 623 sportlast, mis moodustas 75,7% kõigist vastanutest, 109 kohtunikku (13,2% vastanutest) ja 91 treenerit (11,1% vastanutest). Kõige rohkem vastajaid olid seotud võrkpalli (23%), jalgpalli (19%), korvpalli (17,9%), jäähoki (15,9%) ja käsipalliga (15,7%). Uuring kinnitab, et kokkuleppemängud ei ole Eestis laialdane probleem ning olukord on võrreldes 2022. aastaga püsinud stabiilsena. Samas viitavad teatud hoiakud, panustamiskäitumine ja sõltuvusriskid vajadusele jätkata süsteemset ennetustööd. Eriti oluline on teadlikkuse tõstmine, selgete seisukohtade kujundamine ning koolituste kättesaadavuse edasine suurendamine, et hoida Eesti sport ausa ja usaldusväärsena.
Järgnevatel aastatel tuleks täiendavalt tähelepanu pöörata koolitustele – nii osalejate arvule kui ka sisule. Kokkuleppemängude vastane koolitus peaks jõudma ennekõike nendeni, kelle puhul on risk suurim. Nii Eesti kui ka rahvusvaheline praktika näitab, et eelkõige on tegemist probleemiga pallimängualadel. Samuti tuleks läbi arutada, kas senine koolitus on piisav ka kokkuleppemänge soosivate hoiakute muutmiseks või on vaja rakendada täiendavaid meetmeid, et spordivaldkonnas valitseks nulltolerants kokkuleppemängude suhtes.
1. juulist 2026 rakenduvad Eestis spordieetika reeglid, mis aitavad spordisiseselt kokkuleppemängude vastu võidelda. ESERi rakendamiseks otsustas Kultuuriministeerium tõsta 2026. aastast EADSE tegevustoetust 150 000 euro võrra 501 000 euroni. Samuti tuleb tähelepanelikult jälgida Riigikohtu seisukohta Tallinna Ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse osas avaneb uues vahekaardis, mis puudutab jalgpalli kokkuleppemängudes osalenud ja neid korraldanud isikuid4. Vastavalt lõppotsusele tuleb läbi mõtestada, kas praegune menetluspraktika on piisavalt tõhus ning millise signaali annab kokkuleppemängude korraldajate ja osalejate süüdimõistmine arvutikelmuse paragrahvi alusel.
Kuna kokkuleppemängud on rahvusvaheline probleem, kavatseb riik lähikuudel liituda ka Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooniga, et tugevdada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas.
1 Overdue athletes’ salaries in professional football and match-fixing (Vandercruysse jt, 2024), leitav siit: 01HW5Q85MW0ZGJ3P3B1MK2FM16 avaneb uues vahekaardis
2 Match-fixing: socio-economic and psychological factors (Muraška, Šimkus), leitav siit: https://www.researchgate.net/publication/397493967
3 Match-fixing: The current discussion in Europe and the case of the Netherlands (Spapens, Olfers, 2015), leitav siit: https://research.tilburguniversity.edu/en/publications/match-fixing-the-current-discussion-in-europe-and-the-case-of-the/
Allikas: Nestor, Kaarel. „Kokkuleppemängud ei ole Eesti pallimängualadel laialdane probleem, kuid hoiakutes on arenguruumi“, Kultuuriministeerium (kul.ee), avaldatud 26.01.2026.
