Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse põhikiri
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi
Sihtasutus), lühend EADSE. Rahvusvahelises suhtluses Sihtasutuse nime tõlgitakse
kui Estonian Center for Integrity in Sports, lühend ESTCIS.
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutus on MTÜ Eesti Olümpiakomitee poolt avalikes huvides ning
heategevuslikel eesmärkidel asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma
tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, samuti
rahvusvahelistest konventsioonidest ning käesolevast põhikirjast.
1.4. Sihtasutus teeb koostööd spordiorganisatsioonidega ja teiste sporditegevust
edendavate organisatsioonidega Eestis ja välismaal.
1.5. Põhikirja vastuolu korral seadusega juhindub Sihtasutus seaduses sätestatust.
1.6. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.7. Sihtasutuse majandusaasta on kalendriaasta (01. jaanuar – 31. detsember).
2. SIHTASUTUSE EESMÄRK
2.1. Sihtasutuse eesmärk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti,
sh aidata kaasa:
(a) dopingu kasutamise ennetamisele;
(b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele;
(c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis;
(d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele;
(e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide
lahendamisele.
3. NÕUKOGU
3.1. Sihtasutuse nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab selle juhtimist ja
teostab järelevalvet selle tegevuse üle.
3.2. Nõukogul on kolm kuni seitse liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat.
Nõukogu liikme võib enne tähtaega sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
3.3. Nõukogu:
(a) määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed;
(b) kehtestab juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra;
(c) otsustab tingimused ja määrab Sihtasutuse esindaja vaidlustes ja tehingute
tegemisel juhatuse liikmetega, samuti isikutega, kelle esindajaks,
kasusaajaks, seotud isikuks või juhtimisorgani liikmeks on juhatuse liige;
(d) tutvub Sihtasutuse dokumentidega, kontrollib või teeb asjakohastele
kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Sihtasutuse
raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Sihtasutuse tegevuse vastavust
õigusaktidele, käesolevale põhikirjale või nõukogu otsustele;
(e) nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt aruandeid Sihtasutuse juhtimise ja
majandusliku olukorra ning muude selle tegevusega seotud oluliste
asjaolude kohta, samuti võib nõuda tegevusaruande ja bilansi koostamist;
(f) esitab hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest asutajale
eelmise majandusaasta aruande Sihtasutuse tegevuse kohta ning teavitab
viivitamata asutajat tegevusega seotud olulistest asjaoludest või
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest;
(g) annab juhatusele juhiseid eelarve ettevalmistamiseks ning kinnitab eelarve
ja kulude jaotuskava aasta lõikes;
(h) kinnitab juhatuse poolt ettevalmistatud Sihtasutuse arengukava strateegia
ning aastase tegevuskava;
(i) kinnitab juhatuse poolt ettevalmistatud raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande;
(j) kinnitab Sihtasutuse juhatuse poolt ettevalmistatud raamatupidamise siseeeskirjad ja asjaajamise korra;
(k) nimetab Sihtasutuse audiitori ja määrab audiitori tasustamise korra;
(l) võib muuta põhikirja osas, mis puudutab juhatuse liikmete esindusõigust;
(m) otsustab muud põhikirjas ja seaduses nõukogu pädevusse kuuluvad
küsimused.
3.4. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute ja
õigustoimingute tegemiseks:
(a) äriühingu või sihtasutuse asutamine, mittetulundusühingu liikmeks
astumine või liikmelisuse lõpetamine, samuti ükskõik millisel viisil osaluse
omandamine, muutmine ja lõpetamine juriidilistes isikutes;
(b) kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või
omandamine;
(c) tehingute tegemine, mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud eelarve piire.
3.5. Nõukogu liikme nimetab ametisse asutaja. Asutajal on õigus nõukogu liige igal ajal,
sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, informeerides sellest nõukogu liiget vähemalt
üks kuu ette. Nõukogu tagasikutsutava liikme volitused lõpevad ja nõukogu uue
liikme volitused algavad asutaja otsuse kuupäevast või otsuses märgitud tähtpäeval.
3.6. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, teatades
asutajale ja nõukogu esimehele kirjalikult ette vähemalt üks kuu.
3.7. Nõukogu liikmeid võib huvitatud isikute nõudel või omal algatusel määrata ja tagasi
kutsuda kohus, kui asutaja ei täida oma nõukogu liikme nimetamise ja/või
tagasikutsumise kohustust.
3.8. Nõukogu esimees informeerib viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul,
arvates vastava otsuse tegemisest nõukogu liikme määramisest või tagasikutsumisest
kõiki nõukogu ja juhatuse liikmeid.
3.9. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule
olukorrale vastavat tasu, mis peab olema võrdeline nõukogu liikme töömahuga. Tasu
suuruse ja määramise korra määrab asutaja.
3.10. Nõukogu valib enda liikmete hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimehe valimise
koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
3.11. Igal nõukogu liikmel on õigus seada üles üks nõukogu esimehe kandidaat. Nõukogu
esimehe kandidaadi ülesseadmise ettepanek tehakse kirjalikult ja esitatakse
koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.
3.12. Hääletamisele pannakse vaid need nõukogu esimehe kandidaadid, kes on andud oma
nõusoleku kandideerimiseks (nõusolek võib olla antud suulises vormis koosolekul).
Nõukogu liige võib hääletada ainult ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Valituks
loetakse kandidaat, kes sai teistest enam poolthääli. Häälte võrdse jagunemise korral
heidetakse liisku.
3.13. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks
määratud nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, on
nõukogu esimehe asendajaks nõukogu liikme staažilt vanim nõukogu liige. Kui
mitmel nõukogu liikmel on võrdne nõukogu liikme staaž, siis on nõukogu esimehe
asendajaks nende hulgast ealiselt kõige vanem nõukogu liige.
3.14. Nõukogu esimees:
(a) kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja
koosolekul arutlusele tulevad küsimused, juhatab nõukogu koosolekut ning
korraldab nõukogu tegevust;
(b) korraldab vajadusel otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning
teatab sellisel viisil vastuvõetud otsustest kõigile nõukogu liikmetele;
(c) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule;
(d) määrab nõukogu koosoleku protokollija;
(e) suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust nõukogu
nimel.
3.15. Nõukogu võtab vastu otsuseid nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl.
Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel
ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on üldjuhul
avalik, kui põhikirjast ei tulene teisiti või kui nõukogu liikmed ei otsusta teisiti.
3.16. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat
häälteenamuse nõuet. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda
hääletamisel, edastades oma hääle enne koosolekut kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
3.17. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks
korda aastas. Nõukogu esimees kutsub koosoleku kokku viivitamatult, kui seda
nõuab Sihtasutuse nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor või asutaja.
3.18. Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Sihtasutuse asukoht, kui nõukogu liikmed
ei lepi kokku teisiti.
3.19. Nõukogu koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt
seitse kalendripäeva. Koosoleku kokkukutsumise teate edastamine võib toimuda
posti või e-posti teel nõukogu liikme poolt teatatud aadressile.
3.20. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
(a) koosoleku toimumise aeg ja koht;
(b) koosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekannete esitajad;
(c) otsustamiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või
esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks Sihtasutuse asukohas alates
teate väljastamise päevast;
(d) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
3.21. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik
nõukogu liikmed ja kohale on ilmunud isiklikult vähemalt üle poole nõukogu
liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei sätesta teisiti. Nõukogu liige ei saa
volitada teisi isikuid ennast esindama nõukogu koosolekul.
3.22. Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek
sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul alates koosoleku ärajäämise
päevast. Uuest koosolekust tuleb teavitada nõukogu liikmeid vähemalt kolm päeva
enne koosoleku toimumist.
3.23. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid,
ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu
koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Küsimusi, mida ei ole koosoleku
kokkukutsumise teates märgitud, võidakse koosolekul arutada ja otsustada, kui
arutamise ja otsustamise poolt on kõik nõukogu liikmed. Korralduslike küsimuste
osas otsustamist ei loeta küsimusteks, mida ei olnud kokkukutsumise teates märgitud
(nt. juhataja määramine, protokollija määramine, hääletamise salajaseks kuulutamine
jne.).
3.24. Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe poolt määratud protokollija.
Nõukogu protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja
koosoleku protokollija.
3.25. Nõukogu koosoleku protokolli kantakse:
(a) koosoleku toimumise aeg ja koht;
(b) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute
nimed;
(c) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
(d) koosoleku päevakord;
(e) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
(f) koosoleku otsuse suhtes suulisele eriarvamusele jäänud nõukogu liikme
eriarvamuse sisu, mida eriarvamusele jääja kinnitab oma allkirjaga;
(g) asjaolud, mille protokolli kandmist nõuab nõukogu liige või nõukogu
koosoleku kokkukutsumise nõude esitanu;
(h) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.
3.26. Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse koosolekul esitatud kirjalikud ettepanekud,
eriarvamused ja muud tähtsust omavad dokumendid.
3.27. Nõukogu esimees saadab koosoleku protokolli kõigile nõukogu liikmetele hiljemalt
seitse päeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Koosolekust osavõtja võib
seitsme päeva jooksul alates protokolli kättesaadavaks tegemisest esitada kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis taotluse protokolli parandamiseks. Juhul kui
nõukogu esimees ei nõustu protokolli parandamisega, siis otsustatakse protokolli
parandamise taotluse rahuldamine järgmisel nõukogu koosolekul hääletamise teel.
3.28. Nõukogu võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse
vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu
liikmetele otsuse projekti ja määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm
kalendripäeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse otsuseprojekti kohta ja
põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
3.29. Koosolekut kokku kutsumata loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt
hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikme vastus peab olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks
kirjalikku vastust, loetakse otsusele vastu hääletanuks. Hääletustulemuste kohta
koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli,
mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega,
näidates nimelisel ära kõik otsuse poolt või vastu hääletanud liikmed.
Hääletusprotokollile lisatakse nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Nõukogu
esimees saadab hiljemalt seitsme päeva jooksul hääletusprotokolli vormistamisest
nõukogu liikmetele hääletusprotokolli koopia.
3.30. Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib nõukogu
otsuse vastu võtta järgimata koosoleku kokkukutsumise ning hääletusprotokolli kohta
sätestatut. Otsuses tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ning otsuse tegemise aeg.
4. JUHATUS
4.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab Sihtasutust. Juhatus järgib nõukogu seaduslikke
korraldusi.
4.2. Juhatuses on üks kuni kolm liiget. Juhatuse liikmed määrab ja kutsub tagasi nõukogu.
Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Nõukogu võib juhatuse liikme
igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
4.3. Juhatus muuhulgas:
(a) teavitab registripidajat Sihtasutuse andmete muutumisest;
(b) esitab nõukogule ülevaate Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust
seisundist, samuti teatab viivitama Sihtasutuse majandusliku seisundi
olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse tegevusega seotud olulistest
asjaoludest ning annab nõukogu liikmele vajalikku teavet ja dokumente
Sihtasutuse juhtimise ja tehingute kohta;
(c) korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;
(d) koostab Sihtasutuse eelarve ja kulude jaotuskava ning esitab selle
nõukogule kinnitamiseks ning tagab nendest kinnipidamise ja täitmise;
(e) koostab Sihtasutuse arengukava strateegia ning aastase tegevuskava ning
esitab selle nõukogule kinnitamiseks ning tagab nendest kinnipidamise ja
täitmise;
(f) koostab raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise korra ning esitab
selle nõukogule kinnitamiseks ning tagab nendest kinnipidamise;
(g) koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande, esitab selle audiitorile
kontrollimiseks, nõukogule kinnitamiseks ning seejärel registrile;
(h) annab nõukogule arvamuse audiitori nimetamiseks ja audiitori tasustamise
korra kehtestamiseks;
(i) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Sihtasutuse eesmärgi
saavutamiseks.
4.4. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule
olukorrale vastavat tasu, mis peab olema võrdeline juhatuse liikme töömahuga. Tasu
suuruse ja määramise korra määrab nõukogu.
4.5. Kui juhatuses on üks liige, võib juhatuse liige Sihtasutust esindada üksinda. Kui
juhatuses on kaks või rohkem liiget, esindab Sihtasutust kaks juhatuse liiget
üheskoos.
4.6. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks
või esindus- või juhtorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust
kahtlustada teda korruptsioonis või oma isiklike huvide eelistamises. Juhatuse
liikmete õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
4.7. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
4.8. Juhatuse esimees või teda asendav liige kutsub juhatuse kokku nii sageli, kui seda
nõuavad Sihtasutuse asjad. Juhatuse esimees või teda asendav liige peab kutsuma
juhatuse koosoleku kokku juhatuse või nõukogu liikme nõudmisel. Otsused, millel
on Sihtasutuse seisukohalt oluline tähtsus tuleb vastu võtta juhatuse koosolekul.
4.9. Kõik juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik
koosolekul osalevad juhatuse liikmed. Juhatuse esimees on juhatuse koosoleku
juhataja. Kui juhatuse esimees ei saa täita oma ülesandeid, on juhatuse koosoleku
juhatajaks teda asendav liige.
4.10. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte juhatuse liikmetest. Juhatuse
otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse
liikmetest. Juhatuse liige ei ole õigustatud volitama kedagi peale teise juhatuse liikme
osalema juhatuse koosolekul.
4.11. Juhatusel on õigus teha otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata vastavalt
järgmisele reglemendile:
(a) juhatuse esimees saadab otsuse projekti kõigile juhatuse liikmetele ja teatab
tähtaja, mille jooksul juhatuse liikmed peaksid antud asjas oma arvamuse
esitama. Kui juhatuse liige ei teata tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt
või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu;
(b) otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest. Kui
hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks hääleks juhatuse esimehe hääl;
(c) juhatuse esimees koostab otsuse projekti hääletamistulemuste kohta ning
edastab selle viivitamatult juhatuse liikmetele.
4.12. Kui kõik juhatuse liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib juhatus
otsuse vastu võtta järgimata koosoleku kokkukutsumise ning hääletusprotokolli kohta
sätestatut. Otsuses tuleb märkida juhatuse liikmete nimed ning otsuse tegemise aeg.
4.13. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka telefonikonverentsi, e-maili või muul sarnasel
viisil. Juhatuse esimees edastab viivitamatult hääletusprotokolli kõikidele juhatuse
liikmetele, misjärel võivad juhatuse liikmed esitada omapoolseid ettepanekuid
hääletuprotokollile kahe päeva jooksul alates hääletusprotokolli kättesaamisest.
5. AUDIITOR
5.1. Sihtasutuse audiitorite arvu ja audiitori(d) nimetab nõukogu, kes määrab ka
audiitori(te) tasustamise korra. Nõukogul on õigus audiitor(id) igal ajal, sõltumata
põhjusest, tagasi kutsuda.
5.2. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kuni kaheks
aastaks (sama audiitorit võib nimetada korduvalt). Audiitori nimetamisel on vajalik
audiitori nõusolek.
6. VARA
6.1. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärgi
saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus
seadusega ja käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras, arvestades nõukogu otsustest,
käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Nõukogu võib
kehtestada täpsema vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra.
6.2. Sihtasutusel ei ole õigust võtta laenu, tagada kolmandate isikute võlakohustuste
täitmist või koormata oma vara pandiõigusega (sh hüpoteegiga).
6.3. Sihtasutuse vara moodustub:
(a) asutamisotsuse alusel Sihtasutusele üleantud varast;
(b) sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, toetustest ja muudest kolmandate
isikute poolt eraldatud vahenditest;
(c) vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele tema poolt sõlmitud lepingute
täitmisest või muul viisil selle tegevuse käigus;
(d) muudest laekumistest.
6.4. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab
üleantava vara väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse
omandisse. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda Sihtasutuse
arveldusarvele. Rahalise sissemakse suurus peab olema vähemalt sada eurot.
Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega, või Sihtasutuse
eesmärkidega vastuolus olevat vara, samuti vara, mille vastuvõtmine võib anda aluse
kahtlustada korruptsioonis või mis võib tuua kaasa kohustusi, mis seavad ohtu
Sihtasutuse jätkusuutlikkuse. Vara üleandmise täpsema korra võib kehtestada
nõukogu.
6.5. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse üldjuhul vastav leping,
milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja
viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise
kohta. Sihtasutuse omandisse saab vara üle anda ainult tagasivõtmatult.
6.6. Soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes Sihtasutuse
eesmärgist.
7. PÕHIKIRJA MUUTMINE
7.1. Käesolevat põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning järgides
Sihtasutuse eesmärki.
7.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal või seaduses või põhikirjas toodud juhtudel
nõukogul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha asutajale nõukogu või juhatus.
8. ÜHINEMINE VÕI JAGUNEMINE
8.1. Sihtasutus võib osaleda ühinemises teise sihtasutusega, kui mõlemal sihtasutusel on
ühised või sarnased eesmärgid ning kui selline ühinemine ei ole vastuolus seaduse
või käesoleva põhikirjaga.
8.2. Sihtasutus võib jaguneda kui see on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
või ausa spordi toetamiseks on vajalik eraldiseisva Sihtasutuse loomine.
9. SIHTASUTUSE TEGEVUSE LÕPETAMINE
9.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusega, juhul kui asutaja leiab, et ettenähtud
eesmärke on võimalik saavutada muul viisil või seaduses ettenähtud alusel.
9.2. Juhatus peab esitama Sihtasutuse pankrotiavalduse, kui Sihtasutusel on vähem vara,
kui võetud kohustusi või Sihtasutus on püsivalt maksejõuetu.
9.3. Sihtasutuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.
9.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud Sihtasutuse vara antakse
üle asutajale või riigile kui asutajat ei eksisteeri.
