Seminar “Targalt toidulisanditest”

31. augustil 2017 Technopolises

Kokkuvõte

 

Vaata põhijäreldusi PDFina

 

Toidulisandite reguleerimine on rahvusvahelisel tasandil järjest aktuaalsem teema. Küsimusi tekitab toidulisandite reguleerimine mitmes mõttes: kuidas toidulisandeid analüüsitakse, kuidas tagatakse toidulisandite ohutus sportlaste jaoks, kas on võimalik välja töötada ühtseid standardeid, seda nii Eestis kui Euroopas.

Sel puhul korraldas Eesti Antidoping toidulisandite seminari, mille eesmärgiks oli:

– käivitada teaduspõhine arutelu toidulisandite teemal Eesti spordiasjatundjate seas;

– kaardistada Eesti olukord seoses toidulisandite maaletoomise ning standardimisega;

– tuua antud teemal kokku erinevad osapooled.

Seminaril osales nii sportlasi, treenereid, toidulisandite maaletoojaid/tootjaid/vahendajaid, spordialaliitude kui ka Tervise Arengu Instituudi töötajaid (25in). Seminar on osa Eesti Antidopingu 10. sünnipäeva-aasta programmist.

 

Päevakava (linkide all on esinejate slaidid)

10.30 – Kogunemine, alguskohv
11.00 – Sportlaste vaatenurk – Margus Silbaum ja Tiidrek Nurme
11.45 – Ronald Maughan (Loughborough ülikool, UK) tutvustab toidulisandite reguleerimist ning arengusuundi rahvusvahelisel tasandil
13.00 – lõunapaus
13.45 – Airika Salumets, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
14.15 – Martin Merimaa, Eesti Standardikeskuse standardimisosakonna juhataja
15.30 – lõpetus

 

Mis on toidulisand?

Toidulisandiks nimetatakse toitu, mis on teatud ainete kontsentreeritud allikas eesmärgiga tavatoitu täiendada väikeste mõõdetud kogustena. Toidulisandid on näiteks vitamiinid, mineraaltoitained, rasvhapped, kofeiin jms, mida turustatakse kapslites, tablettides, pulbrikotikestes või muudes sarnastes kindlates annustes. Toidulisanditele kehtivad koostis- ja kvaliteedinõuded, erinõuded märgistusele ja piirnormid saasteainetele. Taimede kasutamine (v.a Efedra taimed, mis on keelatud) ning vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsed/minimaalsed kogused ei ole õigusaktiga kehtestatud. Konkreetse õigusaktiga pole ka kehtestatud keelatud ained toidulisandites, kuid need on kehtestatud teiste õigusaktidega (nt dopinguvastane konventsioon).

 

Miks on vajalik toidulisandite valimisest rääkida?

Toidulisandeid kasutatakse peamiselt mõne toitaine puuduse puhul või sooritusvõime tõstmiseks. Põhilised probleemid toidulisandi puhul on veenduda selle tõhususes, ohutuses ning eetilisuses, st kas nende kasutamine on spordis põhjendatud. Tõenduspõhisus on antud teema puhul veel hetkel nõrgavõitu, seega on soovitatav toidulisandeid tarbida nii vähe kui võimalik ning eelistada võimalikult usaldusväärseid tootjaid (nt jälgida kvaliteedimärke GMP – good manufacturing practice või Informed-Sport).

 

Toidulisandite kasutamise puhul on oluline individuaalne lähenemine põhinedes peamiselt vereanalüüsile, et tarbitav kogus täidaks eesmärki ega kahjustaks tarbija tervist. Seejuures on oluline teada, et vitamiinide ja mineraalainete soovitusnormid ei kehti tihtilugu sportlastele, sest tegelik vajadus, põhinedes nende suurel füüsilisel koormusel, toitumisel ja vereproovidel, võib olla palju suurem. Võrreldes kehvasid verenäitajad või mõne vitamiini alatarbimist ületarbimisega, on liiga suurte koguste kasutamisel palju suurem risk tõsisele terviserikkele. Apteegis leiduvate toidulisandite kapslites sisalduva aine kogus võib varieeruda mitmesaja kordselt, kuid juhend tarvitamiseks olla sama. Selle tõttu on oluline kasutada spetsialisti nõu individuaalsete vajaduste ja koguste välja selgitamiseks.

 

Kuivõrd Eestis toidulisandeid analüüsitakse?

Toidulisandite tootja/turustaja vastutab selle eest, et toode on nõuetekohane, ohutu inimese tervisele ning et pakendil olev teave vastab 100% pakendis sisalduvatele ainetele. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ei teosta kontrolli, kas pakendil kirjas olev vastab hetkel sisule, seega põhineb toidulisandite usaldusväärsus nende tootjate/turustajate aususel. VTA küll analüüsib saasteainete, vitamiinide, mineraalainete, raviainete jms sisaldust, kuid hetkel teostatakse seda riski- ning tootepõhiselt. Imporditud toidulisandid ei kuulu reeglina kontrolli alla. Toidulisandid võivad kehvade tootmistingimuste ning odava toorainete tõttu olla ebapuhtad ning kahjuks on tarbijal endal toote puhtuses keeruline veenduda. Seega on oluline anda teada kahtlastest ettevõtetest ja/või toodetest VTAle.

 

Kas lähiajal hakatakse toidulisandeid standardima?

MTÜ Eesti Standardikeskus pakub välja võimalust huvilistel kaasa rääkida toidulisandite standardite kujundamisest Euroopa tasandil („Nutritional supplements compatible with doping prevention“), et kehtestada üheseltmõistetavus ning tagada nende kvaliteet.

 

Millised seisukohad jäid seminaril kõlama?

Osalejad leidsid ühiselt, et toidulisanditele tuleks kehtestada kindel regulatsioon. Osalejate sõnul tuleks keskenduda kontrollimata toidulisandite maaletoomise keelustamisele, tõhusamale toidulisandite kontrollimisele (sh tagada, et sisu vastaks pakendil kirjasolevale). Aruteluks tõstatati ka toidulisandite maaletoojate esindusorganisatsiooni (taas)loomine. Oluline on teha ennetus- ning teavitustööd harrastus- ja noorsportlastele ning treeneritele toidulisandite ohtudest.

 

Huvitavaid linke:

Vaata WADA lühiintervjuud Ron Maughaniga

Hea meel on teada anda, et seminari jaoks tuli Eestisse Ronald Maughan, kes on Loughborough ülikooli professor ning spetsialiseerunud sporditoitumisele. Ta on Rahvusvahelise Olümpiakomitee sporditoitumise töörühma eestvedaja ning viib läbi samas organisatsioonis sporditoitumise kursust.

 

 

Lisainfo Elina Kivinukk, elina.kivinukk@antidoping.ee, tel 5628 7762.