„Lapsevanem võib lapse suhtes astuda väärkohtlemise rolli erinevatel põhjustel. Üks on kindlasti see, et puuduvad pedagoogilised teadmised – näiteks see, kuidas lapse sisemist motivatsiooni spordis tekitada ja seda hoida. Teiseks on kindlasti rahaline pool. Sportlaselt, kellel on füüsilised eeldused midagi saavutada, võetakse viimast, sest see annab sissetuleku ja rahanumbrid silme ees unustatakse ära, et tegelikult ei ole sportlane lihtsalt teenimise vahend, vaid samasuguse hingega inimene nagu kõik teised,“ rääkis Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse (EADSE) sporditurvalisuse koordinaator Ilona Kivisik.
Viimastel aastatel on spordisüsteemis aset leidnud väärkohtlemise juhtumid üha rohkem avalikkusesse jõudnud, osutades niimoodi varasemalt vähe tähelepanu saanud probleemi tegelikule tõsidusele. Esimesed sammud olukorra parandamiseks on siiski astutud.
