Väärkohtlemise ennetamise koolitusel osales 100 treenerit
26.11.2021
24. novembril toimus Audentese Spordigümnaasiumis EADSE poolt korraldatud koolitus „Treeneri roll turvalise spordi kindlustamisel“. Kohapeal ning veebiülekande vahendusel osales kokku 100 treenerit. Koolitusel käsitleti väärkohtlemise olemust, tunnuseid ja ennetamise võtteid, samuti tutvustati EADSE spordipersonali käitumisjuhendi sisu. Lähtuda tuleb aluspõhimõttest, et igal spordis osalejal on õigus turvalisele spordile. Arutleti, kuidas saaks treener paremini märgata ja ennetada väärkohtlemist ning kuidas tuleks lahendada sellega seotud juhtumeid.
Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Aave Hannus tutvustas spordile iseloomuliku psühholoogilise ja füüsilise väärkohtlemise ja hooletusse jätmise näited, tagajärgi ja ennetusmeetodeid. Väärkohtlemist määratletakse kui sõltuvussuhtes hooldaja positsioonil oleva isiku (nt treener) poolt sportlase kehalise, seksuaalse, psühholoogilise või hooletusse jätva väärkohtlemise mustrit, mis tekitab sportlasele tegelikku või potentsiaalset kahju. Oluline on mõista, et igasugune sportlase kahjustamine on vägivald ning mitteeakohane treenimine ja treenitava hooletusse jätmine on samuti vägivald, mille eest lasub vastutus sportlase suhtes võimupositsioonil olevatel isikutel, sh treeneril. Tegeliku olukorra kohta Eesti spordis puudub ülevaade, kuid võib arvata, et viimasel ajal meediasse jõudnud juhtumid on vaid selle nähtuse jäämäe tipuks.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste ning spordipsühholoogia magister Külliki Taylor avasid ja kommenteerisid spordipersonali käitumisjuhendis sõnastatud juhiseid ja soovitusi. On äärmiselt oluline, et treenerid oskaksid märgata võimalikke juhtumeid spordiorganisatsioonis ning oskuslikult reageerida. Reageerimine on oluline igal juhul, sest vastasel juhul jääb kannatanule arusaam, et nii justkui peakski olema. Väärkohtlemine ei ole üksikisiku mure ning treener, kes on tihtipeale ka sportlase usaldusisik, ei tohi seda usaldust kuritarvitada. Samuti tuleb märgata ka kaaslastevahelist väärkohtlemist ehk kiusamist. Kõikidel spordiorganisatsiooni töötajatel lasub oluline roll turvalise treeningkeskkonna kujundamisel.
EADSE käitumisjuhendi alusel peaks iga spordiorganisatsioon koostama ja jõustama oma spordiklubi või -alaliidu juhendi, mis oleks detailsem ja arvestaks spordiala eripärasid. Selles osas töötab EADSE välja näidisjuhendi ja soovitused.
Lisaks spordisisesele reageerimisele ja menetlemisele saab alati abipalvega pöörduda lastekaitse (Lasteabi või Lastemaja tel 116 111, www.lastebi.ee), politsei (piirkonnapolitsei või politseijaoskonnad, Hädaabi telefon 112) www.politsei.ee või Sotsiaalkindlustusameti (ohvriabi, tugi vägivallast loobumiseks tel 6606077, vaimse tervise nõustamine tel. 6606077, psühholoogiline esmaabi tel 116006, www.palunabi.ee) poole.
