Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) testimisplaani järgi testitakse sportlasi nii võistlussisesel kui ka -välisel ajal. Testimismeetodite alla kuuluvad peamiselt uriini- ja veenivere proov, kuid 2023. aasta keskel lisandus ka kuiva veretäpi meetod (DBS).

DBS testimine hõlmab sportlaselt mõne tilga kapillaarvere kogumist peamiselt õlavarrest või sõrmeotsast. Rahvusvahelisel tasandil sportlaste seas tehtud küsitlused on näidanud, et peamiselt eelistatakse õlavarrest veretäpi kogumise varianti, ning seda meetodit eelistavad protseduuri teostamisel ka dopingukontrolliametnikud. Antud meetodi rakendamise on kasutusele võtnud ka EADSE ning protseduuri teostatakse TASSO seadme abil. Küll aga on rahvusvahelisel tasandil kasutusel erinevad seadmed vere kogumiseks nii sõrmeotsast kui õlavarrest ning seega võidakse Eesti tippsportlastelt dopingukontrolli käigus kapillaarverd koguda mõlema meetodiga.

TASSO seade kinnitatakse esmalt sportlase õlavarrele, ning kerge vajutusega tehakse torge läbi naha. Seejärel hakkab paari sentimeetrine anum täituma veretilkadega ning vajaliku koguse täitumisel eemaldatakse seade naha küljest. Kogutud kapillaarveri pakendadakse ümber ning saadetakse analüüsimiseks Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) akrediteeritud laborisse. DBS meetod on vastavuses WADA koodeksiga ning nii positiivne analüüsi vastus kui ka proovist keeldumine tähendab dopinguvastase reegli rikkumist.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Miks on DBS meetod kasutusele võetud?

  • DBSi meetod omab sportlase vaatest mitmeid eeliseid:
  • Dopingukontrolli protsess võtab vähem aega
  • Vähem valulik kui veenivere proov, muutes proovi kogumise mugavamaks
  • Proovi kogumine nõuab minimaalset verekogust

Antidopingu organisatsioonide ja testimisagentuuride jaoks on DBS proovide potentsiaalne eelis uriini- ja veenivere proovide ees nende hoiustamine ja transport. DBS meetodit peetakse hetkeseisuga täiendavaks vahendiks testimisstrateegias ning antud konkreetsete kasutegurite kinnitamine vajab veel uuringuid ning pikaajalisemat praktiseerimist.

Kuidas erineb veenivere proov kuiva veretäpi meetodist?

Tavapärast vereproovi kogutakse veenist ning see nõuab sportlaselt märkimisväärselt rohkem verd. Samuti peab võistlus- või treeningjärgsel testimisel enne vereproovi andmist olema sooritusest möödunud 30-120 minutit.  Venoosse vereanalüüsi tegemiseks võetakse käevarre veenist 3-16 ml verd, mis saadetakse seejärel WADA akrediteeritud laborisse jahutuskastis. DBS meetodi abil kogutakse märksa väiksemas koguses kapillaarverd (vaid mõni tilk), seda saab koguda vahetult peale sooitust ning laborisse transportimine ei nõua kontrollitud temperatuuri.

Milliseid vahendeid kasutab EADSE DBS proovi kogumiseks?

Hetkel kasutab EADSE DBS proovi kogumisel TASSO M20 seadet koos Innovero SafeSystem DBS komplektiga, et tagada proovide turvaline säilitamine ja transportimine. Küll aga peavad sportlased olema teadlikud, et on mitmeid teisi WADA poolt heakskiidetud DBSi proovi kogumise ja transportimise vahendeid, mida kasutavad teised antidopingu organisatsioonid või testimisagentuurid.