Eelmisel kolmapäeval, 6. mail kogunesid erinevate spordialade treenerid, füsioterapeudid, sportlased ja spordivaldkonna tugipersonali liikmed Superministeeriumis, kus leidis aset Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös korraldatud seminar teemal „Toidulisandite varjatud riskid“.

Toidulisandid on saanud nii spordi kui igapäevaelu lahutamatuks osaks. Tuhanded tootjad, erinevad kujundused, nii levinud kui vähemtuntud koostisosadega tooted toovad endaga kaasa hulga teadmatust. Seda eriti tänases sotsiaalmeediaga küllastunud ühiskonnas, kus reklaam on äärmiselt mõjus ning seejuures jäetakse mainimata võimalikud toidulisanditega seotud meditsiinilised ja saavutussportlaste karjääri mõjutavad dopinguga seotud riskid.

Seminaril andis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse peaspetsialist Evelin Kivima põhjaliku ülevaate toidulisandite regulatsioonist ja järelevalvest Eestis ning dopinguga seotud riske ja mittesihilikku dopingu kasutamist avas teemana EOK alaliitude arendusjuht Marit Jukk. Toidulisanditega seotud terviseriskidele ja meditsiinilistele ohtudele tõi tähelepanu EADSE proviisor ning Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi nooremlektor Janne Sepp ning treeneri ja füsioterapeudi rollist ning vastutusest toidulisandite soovitamisel andis ülevaate Dr Pii Metsavas. EADSE koolitusjuht ja Team Estonia sporditoitumise spetsialist Teele Tiidt jagas praktilisi soovitusi toidulisanditega seotud riskide vähendamiseks ning tutvustas praktilisi töövahendeid ja IRIS töövahendit.

Olulised tähelepanekud:
  • Toidulisandeid käsitletakse kui toitu, mistõttu ei eelne nende turule viimisele ranget loamenetlust ning toote ohutuse ja nõuetekohase märgistuse eest vastutab tootja. Paraku näitab praktika, et turul leidub ka toidulisandeid, mis nõuetele ei vasta ning võivad sisaldada keelatud või deklareerimata koostisosi.
  • Ligikaudu iga neljas toidulisand võib sisaldada keelatud aineid, mis võivad, aga ei pruugi olla märgitud pakendile. SuppCo (2025) uuringus selgus, et pooltes testitud toodetes esines pakendile märgitud toimeainet vaid 0-3 % ulatuses.
  • Suurima saastumisriskiga tootekategooriateks on pre-workout ja kaalulangetustooted, massilisajad ja testosterooni boosterid, detox- ja energiatooted.
  • Hoidu toodetest, millel on jõuline keelekasutus (superdoos, hiiglaslik kogus, uus läbimurre teaduses, salajane segu (proprietary blend), hardcore, mutant, anaboolne) või eriti silmapaistev disain (neoontoonides tekstid, pakendil on kujutatud pealuud või bioloogilise ohu sümboleid, mõõdulinti, kaalu vms).
  • Doping ei ole vaid keelatud aine või keelatud meetodi kasutamine, vaid ühe või enama WADA koodeksis sätestatud dopingureegli rikkumine. Vaata eestikeelseid dopinguvastaseid reegleid siit
  • Kuigi sportlastele kehtib absoluutse vastutuse põhimõte, mille kohaselt vastutavad sportlased kõikide nende organismis leiduvate ainete eest, siis dopinguvastased reeglid kehtivad lisaks sportlastele ka tugipersonalile ning muudele seotud isikutele.
  • Dopinguaineid võivad mh sisaldada nii toidulisandid, ravimid, toidud, joogid kui ka lemmiklooma ravimid jms. Lisaks on tuvastatud juhtumeid, kus keelatud aine on sattunud sportlase organismi füüsilise kontakti, sabotaaži või keskkondlike tingimuste tõttu.
  • Looduslik toidulisand, ravimtaim, ravim või koostisosa ei ole ilmtingimata ohutu!
  • Ravimite, ravimtaimede ja toidulisandite kombineerimisel võib üks teise toimeainet tugevdada või vähendada ning soodustada kõrvalmõjude teket. Soovituslik on pöörduda lähimasse apteeki ning konsulteerida proviisoriga.
  • Tugipersonali roll on kujundada keskkonda, luua usaldus ja suunata sportlane kriitilisele ning tõenduspõhisele mõtlemisele, kaasates vajadusel vastava eriala spetsialiste. Tähelepanelik tuleb olla sotsiaalmeedias levivate trendide ja müütide osas.
  • Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku, mitmekesist toitumist, optimaalset une- ja treeningrežiimi.
Mille põhjal otsustada, kas toidulisandi tarvitamine on vajalik?
  1. Kasuta harrastus– või saavutussportlastele mõeldud otsustuspuud.
  2. Defineeri toidulisandite kasutamise eesmärk ja oodatav kasutegur
  3. Kasuta tõenduspõhiseks hindamiseks ABCD klassifikatsiooni
  4. Hinda toote usaldusväärsust pakendiinfo, partiitestimis- ja kvaliteedimärgiste põhjal.
  5. Hoia meeles, et toidulisandite kasutamise puhul puudub 100%-line garantii toote puhtuse ja selles sisalduvate ainete osas!

Seminar toimus Erasmus+ IRIS projekti raames, mille eesmärk on suurendada kõikide spordis osalejate teadlikkust toidulisandite kasutamise riskide suhtes. Projekti raames arendatakse välja digitaalne neljast moodulist koosnev ja 11 teemat käsitlev õppevahend, mis aitab sportlastel hinnata toidulisanditega seotud riske ja soodustada teadlikke ning ohutuid valikuid. Lisaks õppevideotele on kättesaadavad ka esitlused ja teadmisi kinnistavad töölehed. Tööriist on mõeldud nii tipp- kui harrastussportlastele, treeneritele ja muule tugipersonalile ning on tasuta kättesaadav digitaalselt üle kogu Euroopa.

IRIS õppevahendi esimesed videod ning seminaril käsitletud materjalid leiad siit