Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi jt spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas.

2020. aastal justiitsministeeriumi tellitud uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest.

Spordis on omad ohud, millega võivad väärkohtlemise ohvriteks sattuda just lapsed. Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, sobimatu seksuaalkäitumine, jagatud riietus- ja duširuumid jmt.

Iga spordiorganisatsioon peab tagama sellise sportliku keskkonna, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasugune tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.

2021. aastal valmis EADSEl koostöös erinevate ekspertidega spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks nii eesti kui vene keeles:

                 

Väärkohtlemine spordis (kultuuriministri ümarlaud 21.05.2021)

Kuhu pöörduda?

Nõu ja abi küsimiseks võib pöörduda EADSE poole telefonil 372 682 5985 või kirjutada meile info@antidoping.ee. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, sest laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada või ei julge ta sellest rääkida, tasub helistada numbril 116 111.

Euroopas langeb umbes üks laps viiest seksuaalse vägivalla ohvriks.

  • Seksuaalset väärkohtlemist tuleb ette ka spordis.
  • Lastel on raske juhtunust rääkida.
  • Täiskasvanud peavad selle vaikuse murdma.

Lisainfo: www.lasteabi.ee

Loe lisaks väärkohtlemise ennetamise kohta Justiitsministeeriumi kodulehelt.