EADSE pälvis Eesti Vabariigi presidendi ja justiitsministri vägivallaennetuse tunnustusauhinna
30.08.2023
30. augustil tunnustasid Eesti Vabariigi president Alar Karis ja justiitsminister Kalle Laanet vägivalla vastu ennetajaid ja võitlejaid. Kaheksa silmapaistvat tegijat pälvisid vägivallaennetuse tunnustusauhinna, kes oma algatuse, käitumise või muu tegevusega on möödunud aasta jooksul märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis.
Piltide Autor: Arno Mikkor
Tunnustuse andjate sõnul on “Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus olnud meie ühiskonnas noorte sporditurvalisuse eestkõneleja ja suunanäitaja. Nad on pööranud suurt tähelepanu füüsilisele ja vaimsele väärkohtlemisele noortespordis. Sihtasutuse eestvõttel on kahel viimatisel aastal noorsportlaste turvalisema spordikultuuri arendamiseks ellu kutsutud mitu algatust, mida Eestis pole varem tehtud. Näiteks töötati välja spordipersonali käitumisjuhend ning juhend ja juhis noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks. Samuti töötati välja õppekava „Turvalise ja üksteise arengut toetava keskkonna tagamine spordis“ ning tehti koolitusi vägivallaennetuse ja sporditurvalisuse tagamiseks. Valmis ka vihjeleht „Spordivalvur“, kus saab spordis kehtestatud reeglite rikkumistest sihtasutusele turvaliselt teada anda. Sihtasutuse pingutuste tulemusel on paranenud teadlikkus turvalisest spordikultuurist, mille tõttu oskab üha suurem hulk inimesi märgata ja sekkuda noorte kaitseks. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tunnustamine annab ühiskonnale selge sõnumi, et noorte vaimne ja füüsiline väärkohtlemine pole ka spordis aktsepteeritav.”
Oleme tänulikud ja uhked, et saame aidata ja muuta Eesti sporti turvalisemaks!
Sporditurvalisusele pööratakse üha enam tähelepanu. Loe mida teiste hulgas arvab EADSE sporditurvalisuse koordinaator Ilona Kivisik
Õnnelik spordilaps
Õnnelik spordilaps on laps, kes naudib spordis osalemist. Sportimine peab toetama lapse füüsilist ja vaimset heaolu. Õnnelik spordilaps harrastab sporti mitte sellepärast, et keegi teda sunnib või selleks, et tulemuste eest raha makstakse, vaid sellepärast, et ta ise soovib sporti teha, siis tunneb laps spordist rõõmu. Toetava spordikeskkonna tulemusel paraneb sportlik sooritus. Lisaks treenerile on väga oluline roll vanematel, kes last sporditegevustes toetavad. Oluline on leida õige tasakaal nii spordiga seotud ootuste kui ka mängu ja naudingu vahel. Ka vanemate ülesandeks on tähelepanu pöörata sellele, et laps saaks tegeleda spordialaga, mis talle rõõmu pakub, et ta saaks piisavalt puhata, sööks tervislikult, oleks kaitstud vigastuste eest jne.
Vanem, kelle laps osaleb spordis võiks läbi lugeda Taavi Sumbergi raamatu „Õnnelik spordilaps“. Raamat aitab vanemal aru saada, millega peab tema kui lapsevanem arvestama. Kõik raamatus käsitletud teemad on tõenduspõhised ja kogemusi jagavad ka meie endi tunnustatud treenerid. Psühholoogiliste mõjude osas annab selgitusi spordipsühholoog Aave Hannus. Selleks, et lapsevanemana mõista, kuidas toetada enda lapse spordi tegemist, on vajalik omada teadmisi, sest üksnes enesetarkusest võime kasu asemel hoopis kahju teha.
Raamatu sihtrühmaks on lapsevanem, kelle laps spordis osaleb kuid kindlasti on raamat abiks ka treeneritele ja kõikidele spordis osalejatele, sest see aitab luua ühtsete tegevuste ja ootuste toetusel positiivse ja turvalise spordikeskkonna. Vaid üheskoos saame anda panuse õnnelike spordilaste rohkusele.
Head lugemist!
Hea kiusamisvaba spordipere!
4. mail tähistatakse rahvusvahelist koolivägivalla ja -kiusamise vastast päeva, millega seoses kutsub EADSE tähelepanu pöörama kiusamise ennetamisele ka laste ja noorte spordis.
Kiusamisvaba päeva tähistamine spordiperes on oluline, sest turvalise spordikeskkonna aluseks on omavahelised positiivsed suhted. Spordis pole kohta negatiivsele käitumisele, sh kiusamisele, mis ühtlasi on üks väärkohtlemise liikidest. Selleks, et aidata kaasa turvalisema ja toetavama spordikeskkonna loomisele, pakume välja võimalikud tegevused, mida treener oma spordiorganisatsiooni toel võiks sel päeval ette võtta.
Esiteks võiks oma treeninggrupis korraldada rühmaarutelu teemal „Kiusamisvaba spordipere“. Teemad mida üheskoos arutada, võiksid olla järgmised: Miks kiusamine on halb? Mida teha kui mind kiusatakse? Mida teha kui näen, et kedagi teist kiusatakse? Kuhu ja kellele kiusamisest teatada? Anda lastele teada, et kiusamine pole ühemõtteliselt lubatud. Kiusamisest tuleb alati teada anda. Juhul kui teavitaja ise on ohver, tuleb rõhutada, et ta ei ole kiusamises kuidagi süüdi ning sellest tuleb rääkida täiskasvanule, keda usaldatakse. Sellised arutelud aitavad ennetada kiusamist ja loovad kiusamisjuhtumite lahendamiseks vajaliku avatuse ja oskuse tekkinud olukorras käituda. Leppige treeninggrupis kokku kindlad reeglid ja tegutsemisekord, mis aitavad kiusamist ennetada.
Teiseks saab treener tunnustada ka laste ja noorte positiivset käitumist ja suunata/õpetada neid teadlikult treeningkaaslasi toetama või neid kaasama ühistegevustesse. Positiivse käitumisega eeskuju võiks saada tunnustatud.
Lisaks koolile ja õpetajatele on ka treeneril kiusamisvaba päeva tähistamisel oluline roll, kuna ta saab aidata luua turvalisema ja toetavama spordikeskkonna ning edendada positiivset käitumist ja vastastikust lugupidamist.
Üheskoos kooliga tuleks jõuda mõtte- ja tegutsemisviisini, kus välistatakse mistahes väärkohtlemine spordis.
Märka ja enneta laste väärkohtlemist spordis!
01.06.2021
Eesti Antidopingu ja Sporditeabe Sihtasutusel (EADSE) on koostöös erinevate ekspertidega valminud spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks.
„Väärkohtlemine spordis on probleem, mis ei kao iseenesest ning käitumisjuhend spordiorganisatsioonidele on märgiline samm selle välja juurimisel. Tänasel lastekaitsepäeval saame vaadata optimistlikult tulevikku ning öelda, et laste ja noorte turvalisus spordis on oluliste prioriteetide seas,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Iga laps peab spordist saama positiivse kogemuse ja head mälestused kogu eluks,“ lisas Ott.
„Spordis ei ole kohta ahistamisele või mis tahes väärkohtlemisele. Sellegipoolest võib seda ette tulla, ning seda ka varjatult ja üldsuse teadmata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, sest täiskasvanu vastutab lapsele turvalise treeningukeskkonna tagamise ja sealhulgas sobimatu käitumise ennetamise eest,“ märkis EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe. „Lastega töötavad inimesed peavad tundma väärkohtlemise märke ning oskama reageerida väärkohtlemise juhtumite ja kahtluse korral,“ lisas Vallimäe.
Käitumisjuhend aitab spordiorganisatsioonil märgata ja ennetada väärkohtlemist ning võimalikke juhtumeid vajadusel lahendada. Treeneritele ja muule spordipersonalile on sõnastatud väärkohtlemist ennetavad käitumisreeglid ning spordiorganisatsioonidele juhised juhtumite lahendamiseks.
Väärkohtlemine võib sageli olla väärkohtleja võimu kuritarvitamise väljendus. Treener on tavaliselt sportlasele autoriteet ning usaldusisik. Paraku võidakse seda usaldust ja enda positsiooni ära kasutada ning tekkida võivad ebavõrdsed võimusuhted sportlase ja treeneri vahel. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik täiskasvanud, kes töötavad laste ja noortega, suhtuksid oma töösse professionaalselt ja austusega, peaksid kinni käitumisreeglitest, võtaksid vastutuse ning säilitaksid kriitilise mõtlemise. Kui väärkohtlemist nähakse kõrvalt, tuleb sellele reageerida. Väärkohtlemist tuleb käsitleda kõiki puudutava probleemina, mitte üksikisiku murena.
Laste ja noorte liikumisharrastuse laiendamine on spordivaldkonna üks põhieesmärke. Kaasates lapsi ja noori sportima, on oluline, et see pakuks rõõmu ja võimaldaks eneseteostust. Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi ja teisi spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas. ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb last kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise, ärakasutamise ja seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Igal lapsel on õigus kaitsele igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest.
Käitumisjuhend valmis koostöös Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, Spordikoolituse ja -Teabe SA eksperdid.
Juhendiga saab tutvuda siin:
Kultuuriministri ümarlaud käsitles väärkohtlemist spordis
25.05.2021
Reedel, 22.mail toimus kultuuriminister Anneli Otti kutsel ümarlaud, kus käsitleti viimasel ajal palju kõneainet pakkunud spordisisest väärkohtlemist, sh selle märkamist, ennetamist ja juhtumite lahendamist. Osalesid Eesti Olümpiakomitee, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse, Eesti Jalgpalli Liidu, Eesti Võimlemisliidu, Eesti Ujumisliidu, Eesti Kergejõustikuliidu ja Eesti Käsipalliliidu esindajad.
Kultuuriministri sõnul oli kohtumine väga konstruktiivne ning hea meel oli näha, et kõik olid väljas ühe asja eest – sport peab olema turvaline ning meeldiv tegevus kõigile sõltumata vanuseastmest.
Väärkohtlemine on laiem ühiskondlik probleem, mis on viimasel ajal väljendunud eriti teravalt spordivaldkonnas. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus EADSE on oma tegevuses selles suunas olulisi samme astunud ja pööranud suurt tähelepanu ennetus- ja teavitustööle. Näiteks on viidud läbi mitmeid koolitusi ja seminare ning koostatud vajalikke infomaterjale. Muutus ei sünni aga üleöö ning kindlasti tuleb probleemile läheneda senisest süsteemsemalt.
Valminud ja rakendamisel on käitumisjuhend spordiorganisatsioonidele, milles antakse juhiseid väärkohtlemise ja ahistamise kahtlusjuhtumi korral käitumiseks, ning treeneritele jm spordipersonalile, kuidas märgata, ennetada, käituda väärkohtlemise ja ahistamise olukordade puhul. Käitumisjuhend on valminud Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti Antidopingu ja Sporditeabe SA jt ekspertide koostöös. Lisaks on arvestatud Norra olümpiakomitee juhistega.
Eesti Olümpiakomitee monitoorib regulaarselt treenerite sobivust töötamisel laste ja noortega lastekaitseseaduse järgi, algatatud on kampaania #märka ning ajakirjas Liikumine ja Sport on avaldatud teemakohaseid kirjutisi.
Koosolekul tõstatus mõte, et treenerid ja ülejäänud spordipersonal, kes töötavad lastega ja puutuvad oma töös lastega kokku, võiksid saada koolituse, kuidas kõiki reegleid ja häid tavasid järgides lastega käituda. Spordiorganisatsioonid peaksid määrama väärkohtlemise kontaktisikud, keda koolitatakse ja kes oskavad vajadusel anda nõu.
Kultuuriminister Anneli Ott peab oluliseks väärkohtlemisega seotud ebameeldivate vahejuhtumite laiemat märkamist ka ühiskonnas. Peab olema valmisolek reageerimiseks ja sekkumiseks, sest üheskoos ühe eesmärgi nimel tegutsedes, on lihtsam ka probleemi välja juurida.
Kultuuriminister Anneli Ott