Dopinguvastaste programmide eesmärk on kaitsta sportlaste tervist ning säilitada ausat sporti, pidades silmas õiglast konkurentsi, võrdseid võimalusi ja väärtust, mida puhas sport maailmale pakub.

Dopingutestimist viiakse läbi vastavalt maailma dopinguvastasele koodeksile ja rahvusvahelisele testimis- ja uurimisstandardile ISTI. Sellega tagatakse, et protseduur on kõikides riikides ühesugune. Kõik testid viib läbi eriväljaõppe saanud ja volitustega dopingukontrollipersonal.

Igal riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil on õigus testida võistlussiseselt ja võistlusväliselt kõiki sportlasi, kes on selle riigi kodanikud või residendid või selles riigis väljastatud litsentsi omajad, või kes viibivad riikliku dopinguvastase organisatsiooni asukohariigis. Võistlussisene on ajavahemik, mis algab kell 23.59 sellel päeval enne võistlust, milles sportlane on osalema registreeritud, ja kestab vastava võistluse ning võistlusega seotud proovi võtmise lõpuni. Võistlusväline on mis tahes ajavahemik, mis ei ole võistlussisene.

Dopingutestimise käigus on sportlasel õigus:

  • Küsida lisateavet dopingukontrolli protseduuri kohta
  • Kasutada proovi võtmise ajal esindaja ja/või tõlgi abi
  • Kui sportlane on dopingukontrolli ametniku jälgimise all, võib ta paluda lisaaega dopingukontrolliruumi saabumiseks

    • riiete ja dokumentide toomiseks, esindaja ja/või tõlgi leidmiseks
    • soojenduse/treeningsessiooni lõpetamiseks
    • vajaliku meditsiinilise abi saamiseks
    • mis tahes muudel põhjustel, mille kiidab heaks dopingukontrolliametnik
  • Anda meediale intervjuusid
  • Osaleda auhinnatseremooniatel
  • Sportlane võib nõuda testimisprotseduuri muutmist WADA rahvusvahelise testimis- ja uurimisstandardi järgi, kui sportlane on puudega või alaealine.

Sportlasel on kohustus dopingukontrollis:

  • Jääda igal ajal dopingukontrolli ametniku jälgimise alla kuni dopingukontrolli protseduuride lõpetamiseni.
  • Esitada sobivad isikutuvastusdokumendid.
  • Saabuda dopingukontrolli punkti niipea kui võimalik.
  • Järgima dopingukontrolliamentinu antud juhiseid. Keeldumine testimisest ja/või juhistele mitteallumine on dopinguvastaste reeglite rikkumine ja võib viia karistuseni.

Dopingukontrolli protseduur

Dopingukontroll hõlmab endas kõiki tegevusi alates testiplaani kavandamisest kuni võimalike apellatsioonkaebuste lõpliku lahendamise ja tagajärgede rakendamiseni, sealhulgas sportlase teavitamist, proovide võtmist ja käitlemist.

Dopingukontrolli protseduuri võib jagada 11 sammuks.

Dopinguvastane organisatsioon töötab välja testide plaani ja määrab spordialade ja võistlusalade kaupa kindlaks võetavate proovide arvud. Plaan hõlmab nii võistlusvälist kui võistlussisest testimist, mis võib olla nii vere- kui ka uriiniproovide kogumine. Sportlaste valimine testimiseks võib olla juhuslik, suunatud või lähtuda teatud kriteeriumitest (nt saavutatud koht, püstitatud rekord).

Dopingukontrolliametnik (edaspidi testija) või saatja (chaperone) näitab oma töötõendit ja teatab sportlasele, et tal tuleb läbida dopingukontrolli protseduur, samuti teavitab ta sportlast tema õigustest ja kohustustest. Sportlasel palutakse allkirjastada teavitusvorm.

Sportlane peab ilmuma testimisele kohe peale teavitamist. Testija või saatja võib lubada sportlasel teatud juhtudel viivitada, näiteks seoses autasustamise, pressikonverentsi, meditsiinilise abi saamise, isikut tõendava dokumendi toomise või treeningu lõpetamisega. Ometi peab sportlane olema testijale igal ajal nähtav.

Sportlasel võimaldatakse valida suletud testikomplektide hulgast. Sportlane peaks proovivõtuvahendit kogu aeg oma järelevalve all hoidma.

Uriiniproov antakse samast soost vaatleja juuresolekul. Enne kogumisanuma pakendi avamist tuleb sportlasel pesta käed ilma seebita. Sportlane peab eemaldama riided nabast põlvedeni ja käärima varrukad küünarnukkideni. Sportlase proov on kogu protsessi vältel sportlase kontrolli all, erandeid võib teha juhtudel, kui sportlane vajab abi puude tõttu.

Uriini kogus peab olema vähemalt 90 ml.

Sportlane valab ise uriini pudelitesse „A“ ja „B“ vastavalt testija juhistele.

Sportlane sulgeb pudelid ning sportlase esindaja ja testija veenduvad, et pudelid on korralikult suletud.

Testija mõõdab uriini erikaalu, kontrollimaks, et proov ei oleks laboris testimiseks liiga lahja. Mõõtmistulemused registreeritakse dopingukontrollivormil.

Vormile kantakse sportlase isikuandmed, analüüsi info, viimase 7 päeva jooksul tarvitatud ravimid ja toidulisandid ning raviotstarbelise eriloa info. Sportlasel on õigus dopingukontrolli läbiviimise kohta märkusi teha ja kaebusi esitada. Sportlane peab veenduma, et kogu dopingukontrollivormil esitatud teave, sh proovi numberkood, on õige. Vorm allkirjastatakse ja sportlasele jääb selle üks koopia.

Proovid pannakse transpordipakendisse, et oleks võimalik valvata nende puutumatust. Kõik proovid analüüsitakse WADA akrediteeritud laborites, mis järgivad oma töös rahvusvahelist standardit.

Vereproovi kogumisel palutakse sportlasel allkirjastada teavitusvorm vereproovi võtmise nõudest. Vereproovi võib võtta ainult kvalifikatsiooniga inimene (õde, arst jne). Sportlaselt küsitakse küsimusi, mis aitavad lugeda lõplikke verepildi tulemusi (nt kas sportlane on treeninud kahe möödunud nädala jooksul kõrgmäestikus või kasutanud sarnast mõju avaldavaid simulatsioone).

Enne vereproovi andmist peab sportlane rahulikult istuma vähemalt 10 minutit. Kui sportlane on eelnevalt teinud tugeva treeningu või võistelnud, kogutakse vereproov alles pärast kahe tunni möödumist. Vereproov võetakse ainult käsivarrelt või käelabalt, maksimaalselt 3 katset ühel sessioonil.

Protseduuri tutvustus WADA videojuhises:

Tulemuste haldamine

Kui sportlase A-proovis tuvastatakse halb analüütiline leid, uuritakse esialgu, kas sportlasel on vastava aine kohta raviotstarbeline luba ning kas proov võeti ja seda analüüsiti kooskõlas kehtestatud normidega. 

Kui algne läbivaatus leidu ei õigusta, teavitatakse sportlast kirjalikult tulemustest ja tema õigusest taotleda B-proovi analüüsi. Selles etapis võidakse kohaldada esialgset võistluskeeldu.

Kui ka B-proov kinnitab A-proovi analüüsi tulemust, jätkab rahvuslik antidopinguorganisatsioon tulemuste haldusmenetlust, mille juurde kuulub sportlase õigus õiglasele ärakuulamisele.

Menetluse skeem

Juhised võistluste korraldajale

Spordiüritusele võib tulla dopingukontroll nii eelneval kokkuleppel kui ka ette teatamata. Võistluste korraldajatel on soovitav panna võistlusjuhendisse sellekohane tekst (võib eelnevalt Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega konsulteerida). Võistlustel teenindaval meditsiinilisel personalil on soovitav tutvuda keelatud ainete nimekirjaga ja kontrollida kasutatavaid ravimeid ravimiotsingust (et need ei sisaldaks spordis keelatud aineid).

Kui spordiüritusele on tulemas dopingukontroll, on ürituste korraldajal kaks ülesannet: tagama dopingukontrolliks sobivate ruumide olemasolu ja värbama usaldusväärsed sportlaste saatjad (chaperone’d). Allpool on toodud täpsemad nõudmised nii ruumidele kui saatjatele.

Nõuded dopingukontrolliruumile

  • Ooteruum või -ala peaks olema piisavalt suur, et sinna mahuks ära nii testitavad sportlased koos oma esindajatega kui ka sportlaste saatjad. Ruumis või alal peaks olema piisav arv toole või pinke ja laud jookide jaoks. Oluline on ära hoida kõrvaliste isikute juurdepääsu. Ooteruumi ees peaks olema eraldi laud, kus toimub kõikide sportlaste, esindajate ja saatjate sisse- ja väljaregistreerimine.
  • Suurürituste korral peaks ooteruumis olema televiisor või ekraan, kust saab jooksvalt võistluseid jälgida. Samuti võiks olla üks külmkapp jookidele. Teine külmkapp aga kogutud uriini ja/või veretestide jaoks, mis peavad reeglite kohaselt olema külmas hoitud.
  • Dopingutesti läbiviimise ruumi peab olema ligipääs ainult dopingutestijatel, testitaval sportlasel ja tema esindajal. Ruumis peaks olema laud, toolid ja paar prügikasti, suurvõistluste korral ka külmkapp. Kui võimalik, siis võiks olla lukustatav ruum.
  • Võimaluse korral peaks dopingutestiruumist olema otsene ligipääs WCle või peaks WC asuma kohe dopingutesti läbiviimise ruumi kõrval ja selline, kus on ruumi nii sportlasele kui ka proovi andmise vaatlejale.
  • Dopinguruumi asukohta näitavad juhised ja viidad, sildil võiks olla trükitud „Doping Control Station“.
  • Vereproovide läbiviimise ruum peaks olema teistest ruumidest eraldi, kus saab rahulikult ja konfidentsiaalselt vereproove võtta, tagades sellega sportlase privaatsuse. Sportlasel peaks olema võimalus vajadusel pikali heita.
  • Dopingukontrolliruumi jookidega varustamine on ürituse korraldaja kohustus. Joogid sportlastele peaksid olema kofeiini- ja alkoholivabad (nt. vesi gaasiga ja ilma, mahl), ligikaudu 1,5-2 liitrit sportlase kohta. Kõik joogid peavad olema kinnistes pudelites, eraldi jooginõusid vaja pole.

Sportlase saatja kohustused

  • Teavitama sportlast dopinguproovi nõudest ja võtma temalt selle kinnituseks allkirja dopingukontrollivormile.
  • Saatma sportlast alates teavitamisest kuni tema lahkumiseni dopingukontrolli punktist.
  • Teavitama testijat sportlasepoolsest eeskirjade rikkumisest.

Vaata dopingukontrolli protseduuri siit.

Sportlase saatja kohustused

  • Oskus järgida vajalikke juhiseid ja protseduure.
  • Sportlasega samast soost ja vähemalt 18-aastane.
  • Saatjal ei tohi olla huvide konflikti testimisele kutsutavate sportlaste suhtes.
  • Saatja ei tohi ise samal ajal nendel võistlustel osaleda.
  • Käituma professionaalselt ja viisakalt.
  • Oskus hoida konfidentsiaalset informatsiooni.
  • Suutma töötada kohati rasketes tingimustes ja vastavalt ajakavale.
  • Lisaks eesti keelele valdama inglise keelt suhtlustasandil, kui on tegu rahvusvaheliste võistlustega.
  • Sportlase saatja valimisel eelistada varem selle tööga kokku puutunud inimesi.

FIBA illustratsioon dopingukontrollipunktist:

Statistika

Eestis kogutakse aastas keskmiselt 500 dopinguproovi ning iga-aastaselt registreeritakse 4-5 dopinguvastaste reeglite rikkumist ehk dopingujuhtumit, mis teeb tuvastamiseks 1%.

2021. aastal kogus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) 544 dopinguproovi. EADSE testis kokku 463 sportlast, nende hulgast Eesti sportlasi 270 korral ning rahvusvahelisel tellimusel tehti 193 proovi. Kokku testiti sportlasi 35 eri spordialalt.

Lisainfo karistuste ja menetluste kohta VÕISTLUSKEELUD ja kohustuslikud esialgsed võistluskeelud.

2020 oli Eesti sportlaste seas 258 testimiskorda (sample collections, nii võistlussiseselt kui võistlusväliselt), mis on 5% vähem kui 2019. a. Arvestades COVID levikut ning piiranguid vähenes aga rahvusvaheline tellimus 85%, mis mõjutas ka analüüside koguarvu, mis kokku vähenes eelmise aastaga võrreldes 40%.

2020 testisime kokku 30 spordialal (2019: 25), ning suurendasime registreeritud testimisbaasis olevate sportlaste arvu (2019 oli 35 sportlast, 2020 oli 57, lisaks 16 rahvusvaheliste alaliitude testibaaside sportlast).

2019. aastal tegi Eesti Antidoping 581 dopinguproovi, keskmiselt 1,6 dopinguproovi päevas. Eesti sportlastelt koguti (EAD poolt algatatud) 429 ning rahvusvahelisel tellimusel 152 proovi. 2019. a tuvastati 10 dopingureegli rikkumist (tuvastamine 1,7%).

Kehtivaid karistusi ja esialgseid võistluskeelde saab vaadata tabelist.

WADA dopingureeglite rikkumiste raport 2019/2020

Maailma dopinguvastase agentuuri (WADA) 20. detsembri raportist ilmneb, et 2019. aastal WADA akrediteeritud laborites analüüsitud 278 047 dopinguproovist raporteeriti halb analüütiline leid (AAF) ehk lihtsamalt öeldes positiivne dopinguproov 1% juhtudest. Nende hulgast 1535 korral määrati reaalne karistus (57%) ning 20% on siiani lahenduse ootel.

22. detsembri raportist ilmneb, et 2020. aastal analüüsiti ülemaailmselt 149,758 dopinguproovi ehk 46% võrra vähem kui 2019. aastal. Nende hulgast raporteeriti AAF 0,97% juhtudest.

WADA 2019 raporti kohaselt võetakse maailmas aastas kokku ca 400 000 dopinguproovi (2018: 375 447), veidi enam võistlussiseseid (IC) kui võistlusväliseid (OOC), peamiselt uriiniproove (U). Nendest halbu analüütilisi leide (AAF) tuvastatakse ca 1,3%.

Allikas: WADA 2019 raport

Tabelis on koondatud Eestis tehtud testide statistika 2014-2018.