Eestis jõustus 1998. aasta 1. jaanuaril Euroopa Nõukogu Dopinguvastane konventsioon (Anti-Doping Convention), sellega muutusid konventsiooni põhimõtted Eesti riigile siduvaks.

26. novembril 2004. aastal ratifitseeris Eesti Vabariik Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni lisaprotokolli (jõustus 01.03.2005), millega ühinenud riigid tunnustavad teiste riikide poolt läbiviidud dopingukontrolle.

Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, nö UNESCO konventsioon, kiideti heaks Eesti valitsuse poolt 17. augustil 2007. aastal.

Illustratsioon Paul Marriott-Lloyd’i kommentaarist UNESCO konventsiooni kohta.

UNESCO maailmakonventsioon

UNESCO spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, kiideti heaks Eesti valitsuse poolt 17. augustil 2007. aastal. Konventsiooni lisaks on dopinguvastane koodeks.

WADA koodeks ja rahvusvahelised standardid

Maailma dopinguvastane programm hõlmab kõiki elemente, mis on vajalikud selleks, et tagada rahvusvaheliste ja riiklike dopinguvastaste programmide optimaalne ühtsus ning neis parimate lahenduste rakendamine.

Need põhielemendid on:

  • I tasand: koodeks
  • II tasand: rahvusvahelised standardid ja tehnilised dokumendid
  • III tasand: suunised ja parimate lahenduste näidised

Maailma dopinguvastane koodeks on raam dopinguvastasele süsteemile. Selle on heaks kiitnud kogu olümpialiikumine, samuti paljud maailma spordiorganisatsioonid ja riiklikud dopinguvastased organisatsioonid.

UNESCO spordis dopingu kasutamise vastase konventsiooni, mille lisaks on dopinguvastane koodeks, on hetkeseisuga tunnustanud 189 riiki. Eesti valitsus on juunis 2003. aastal allkirjastanud Kopenhaageni deklaratsiooni, millega riik tunnustab Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) põhimõtteid.

Koodeks jõustus esimest korda 2004. aasta juulis. Esimesed muudatused hakkasid kehtima 1. jaanuaril 2009. Teine muudatuste kogum jõustus 1. jaanuaril 2015. Koodeks uuenes taas alates 01. jaanuarist 2021.

WADA rahvusvahelised standardid, lisaks koodeksile, on koostöös koodeksi allakirjutajate ja valitsustega töötatud välja WADA erinevate tehniliste ja tegevusvaldkondade jaoks järgmistel teemadel: keelatud ainete ja meetodite nimekiri, testimine ja uurimine, raviotstarbelise kasutamise erandid, laborid, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning koodeksi järgimine.

Rahvusvaheliste standardite eesmärk on ühtlustada dopinguvastaste programmide konkreetsete tehniliste ja talitluslike osade eest vastutavate dopinguvastaste organisatsioonide tegevust. Koodeksist kinnipidamiseks on kohustuslik järgida rahvusvahelisi standardeid.

Rahvusvahelisi standardeid on alates 2021. aastast kokku kaheksa:

Koodeksi ja standardite ametlikku teksti hoiab WADA ning see avaldatakse inglise ja prantsuse keeles. Kui tõlked on ingliskeelse tekstiga vastuolus, lähtutakse ingliskeelsest tekstist.

Sportlaste õiguste akt

Maailma Antidopingu Agentuur WADA avaldas 18. juunil 2020 oma kodulehel sportlaste dopinguvastaste õiguste dokumendi, mille WADA täitevkomitee kiitis 7. novembril 2019 Katowice maailmakonverentsi ajal heaks.

Dokument, mille töötas välja WADA sportlaskomitee, konsulteerides tuhandete sportlaste ja sidusrühmadega kogu maailmas, põhineb WADA uuel, 2021. aasta koodeksil ja rahvusvahelistel standarditel ning selle eesmärk on tagada, et sportlaste dopinguvastased õigused oleksid selgelt sätestatud, kättesaadavad ja universaalselt kohaldatavad.

Ingliskeelne tekst on loetav siin

Euroopa Nõukogu dopinguvastane konventsioon

Euroopa Nõukogu liikmesriigid, Euroopa kultuurikonventsiooni pooleks olevad riigid ja teised riigid, kes on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud on teadlikud sellest, mida sport etendab tervisekaitses, moraalses ja kehalises kasvatuses ning rahvaste paremas üksteisemõistmises ning tunnevad muret dopinguainete ja -meetodite kasutuselevõtu suurenemise pärast kõigi spordialade sportlaste seas ning selle tagajärgede pärast asjaosaliste tervisele ja spordi tulevikule.

Eesti dopinguvastased reeglid

Maailma dopinguvastane koodeks võeti vastu 2003. aastal. Samal aastal allkirjastas Eesti Vabariigi valitsus Kopenhaageni deklaratsiooni, millega Eesti riik kohustus koodeksit järgima. Eesti dopinguvastaste reeglite (EDR) koostamisel juhinduti WADA koodeksist.

Dopinguvastatste reeglite järgimine on spordiga tegelemisel samaväärne võistlusmääruste järgimisega, sest mõlemad määravad ära spordiga tegelemise eeldused ja tingimused. Sportlaste ja sportlaste abipersonali nõustumine reeglitega on võistlustest osavõtu eeltingimuseks. Sportlase tervise hoidmine ning ausa mängu põhimõtete järgimine on spordiga tegelemise olulisimateks aluspõhimõteteks ja eesmärkideks ning dopinguvastaste reeglite rikkumine on nende põhimõtete täitmise ja eesmärkide saavutamise suurimaks ohuks.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja Sihtasutuse Eesti Antidoping (EAD) poolt kinnitatud Eesti dopinguvastased reeglid jõustusid esmakordselt 1. jaanuaril 2010, mida muudeti 2012.a. Tulenevalt koodeksi uuenemisest, kehtestati ka reeglite uus redaktsioon alates 1. jaanuarist 2015.

Seoses WADA 2021 koodeksi rakendumisega on valminud uued Eesti dopinguvastased reeglid (EDR), mille redaktsiooni kiitis WADA heaks 8. aprillil 2021.