Spordiseadus
Eesti spordikorralduse nurgakiviks on kokkulepe, et igaühel peab olema võimalus osaleda inimõigusi austavas ning ausa spordi jt spordieetika põhimõtteid järgivas keskkonnas.
Rahvusvahelised ja ka Eesti sisesed poliitilised suunad, käitumisjuhised ja organisatsiooni sisesed eeskirjad, sh reeglid ja kodukorrad, seavad piirid, milline käitumine on spordikeskkonnas lubatud ja milline mitte. Mitmed uuringud kinnitavad, et organisatsiooni poolt kehtestamata reeglite jätmine loob soodsa pinnase väärkohtlemise normaliseerimiseks spordis ja /või teavitamata jätmiseks.
See tähendab, et spordiorganisatsioonidel on oluline kehtestada väärkohtlemist ennetavad käitumisjuhendid, mis kirjeldavad füüsilist, emotsionaalset ja seksuaalset väärkohtlemist. Organisatsioon peab selgelt määratlema, milline käitumine on lubamatu ja millised sanktsioonid kohalduvad rikkumise korral. Kui rikkumised ilmnevad, tuleb vastutust võtta organisatsiooni poolt kehtestatud distsiplinaarmenetluse korra alusel ja tõsisemate rikkumiste korral teavitada politseid süüteomenetluse algatamiseks.
Äärmiselt oluline on organisatsiooni kodulehel kajastada väärkohtlemist ennetavaid regulatsioone ja luua selged juhised kuidas ja kellele kehtestatud reeglite rikkumisest teada anda. Sport peab olema turvaline ja toetav keskkond kõigile osalejatele, olenemata nende vanusest, soost, rassist või taustast.
Väärkohtlemist ennetavad sammud organisatsioonidele:
- Koostage väärkohtlemist ennetavad reeglid, vt EADSE spordipersonali käitumisjuhis väärkohtlemise ennetamiseks ja juhtumite lahendamiseks, EADSE näidiskodukord.
- Lisage organisatsiooni kodulehele selged ja kergesti leitavad juhised väärkohtlemise ennetamiseks, määrake vastutav isik, kelle poole pöörduda, kuidas teavitada ja kuidas käituda väärkohtlemise kahtluse korral.
- Looge süsteem, kuidas kaebusi organisatsioonid lahendatakse ja milliseid meetmeid kasutatakse väärkohtlemise juhtumite lahendamiseks.
- Jagage infot väärkohtlemise liikide, tunnuste ja tagajärgede kohta.
- Väärkohtlemise ennetamise teadlikkuse tõstmine, nt koolituste tellimine EADSE’st
- Tehke koostööd kohalike (sh, EADSE, Lasteabi, KOV lastekaitse) ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes tegelevad väärkohtlemise ennetamisega spordis.
- Teostage organisatsiooni sisest järelevalvet ja regulaarseid hindamisi, mis aitavad hinnata organisatsioonisisest väärkohtlemise ennetamise meetmete tõhusust.
Organisatsioonil on turvalise spordikeskkonna loomisel suur roll.
Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis
ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.
Treeneri eetikakoodeksi
järgi peab treener austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata.
Turvaline sport
tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasugune tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.
Sportlase saatja kohustused
Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julge ta alati sellest rääkida. Väärkohtlemise juhtumite (vt Väärkohtlemise ennetamine spordis. KÄSIRAAMAT (2019) ja kahtluse korral on lastekaitseseadusest tulenevalt kohustus teavitada hädaohus lapsest (alla 18-aastane) hädaabinumbril 112, abivajavast lapsest 116 111.
(lisainfo www.lasteabi.ee) või lastekaitsetöötajat.
Esimesed sammud, kui märkad väärkohtlemist
- Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
Ära sea lapse ütlusi kahtluse alla: see võib takistada last tõeseid ütlusi andmast, pannes ta arvama, et keegi teda nagunii ei usu.
Väldi toimepanija halvustamisest lapse ees – see võib olla isik, kellest ohver tõeliselt hoolib. Kuigi väärkohtlemine tuleb hukka mõista, võib lapse ees tema lähedase halvustamine väärkohtlemise mõju veelgi süvendada.
Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).
Pöördu vajalike inimeste poole, et laps kiirelt abi saaks! Helista hädaabinumbril 112, teata kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajale või pea nõu helistades 116 111.
Lasteabi juhised treenerile ja spordiorganisatsiooni juhile
Rohkem informatsiooni: Praktilisi juhiseid väärkohtlemise märkamisel spordis (2020).
