Euroopa Spordieetika Koodeks

Euroopa Olümpiakomitee Spordieetika Koodeks 2022 (ENG)

Ministrite Komitee

soovitus M/Rec(2010)9 liikmesriikidele seoses muudetud Spordieetika koodeksiga

(Vastu võetud 16. juunil 2010 Ministrite Komitees ministrite asetäitjate 1088. kohtumisel)

Ministrite Komitee, lähtudes Euroopa Nõukogu põhikirja artiklist 15b,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete vaheline suurem ühtsus, et kaitsta ja teostada liikmete ühispärandisse kuuluvaid ideaale ja põhimõtteid ning hõlbustada nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

soovides arendada sporti Euroopa spordiharta vaimus;

olles teadlik survest, mida avaldavad spordile võistlus edu nimel, kommertsialiseerimine, „sporditähtede“ vajadus ja avatus massimeediale;

olles veendunud vajaduses tagada sportlastele väärtussüsteem, mis võimaldab neil sellise surve all teha vastutustundlikke valikuid;

olles veendunud, et Spordieetika koodeksis sätestatud põhimõtete lisamine kehalise kasvatuse ja spordi õppekavadesse ning riikide ja valitsusväliste organisatsioonide spordipoliitikasse avaldab soodsat mõju sportlaste ja üldsuse suhtumisele sporti;

võttes arvesse vajadust ajakohastada Ministrite Komitee muudetud soovitust (92) 14 liikmesriikidele muudetud Spordieetika koodeksi kohta (mille Ministrite Komitee kinnitas 24. septembril 1992. a. ministrite asetäitjate 480. kohtumisel ja mida muudeti esimest korda ministrite asetäitjate 752. kohtumisel 16. mail 2001. a.), pidades silmas Spordieetika resolutsiooni nr 1, mis kinnitati Euroopa Nõukogu spordivaldkonna eest vastutavate ministrite 11. konverentsil Ateenas 2008. aasta detsembris,

soovitab liikmesriikide valitsustel võtta järgmised meetmed:

toetada täielikult Spordieetika koodeksit, nagu see on esitatud käesoleva soovituse lisas;
võtta meetmed Spordieetika koodeksi laialdase leviku tagamiseks spordiorganisatsioonides ja edendada selle levikut kõigis asjakohastes sihtrühmades, eelkõige noortega töötavates sihtrühmades;
julgustada koolihariduse ja koolivälise hariduse eest vastutavaid ametiasutusi lisama kehalise kasvatuse ja spordi õppekavadesse Spordieetika koodeksis sätestatud põhimõtted;
julgustada piirkondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi spordiorganisatsioone oma tegevuses arvestama koostöös riigiasutustega Spordieetika koodeksi põhimõtetega,

palub peasekretäril edastada käesolev soovitus järgmistele organisatsioonidele:

Euroopa Nõukogu Euroopa kultuurikonventsiooni (ETS nr 18) osalisriikide valitsused;
rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid.

Spordieetika koodeks

„Aus mäng – tee võidule“ eesmärgid

Spordieetika koodeksil on teatud kindlad ajaloolised ja filosoofilised alused. Sellel on kaks aluspõhimõtet: õiglus ja sport kui individuaalse eneseteostuse vahend. Õiglus tähendab spordiga tegelemist järgides ausalt võistlusreegleid ja andes kõigile spordis osalemiseks võrdsed võimalused. Sporti tuleb harrastada vastavalt ausa mängu reeglitele, vältida diskrimineerimist ja võimaldada seda kõigile võrdselt. Lisaks peab sport olema eneseteostuse vahend, millega antakse kõigile võimalus eneseteostuseks ja enesekontrolliks vastavalt oma võimetele ja huvidele. Sel viisil saab spordist ühiskonna oluline eetiline ja kultuuriline tegur.
Lähtudes põhimõttest, et ausa mängu aluseks olevad eetilised kaalutlused ei ole vabatahtlik element, vaid moodustavad kogu sporditegevuse olulise osa, on Spordieetika koodeksi eesmärk toetada kindlalt spordi reegleid ja kõrgeimaid väärtusi ning vastata uutele spordieetikaga seotud väljakutsetele, mida kohaldatakse sporditegevuses kõigil oskuste ja pühendumuse tasemetel nii harrastus- kui ka võistlusspordis. Selles vaimus peab spordieetika täielikult järgima naiste, tüdrukute, meeste ja poiste võrdset osalemist kõikidel individuaalsetel ja/või meeskondlikel spordialadel ilma soolise diskrimineerimiseta.
Olukorras, kus sport, mida iseloomustab aus mäng, sportlikkus ja vabatahtlik kaasatus, on allutatud kaasaegse ühiskonna survele, on Spordieetika koodeksis sätestatud järgmised põhimõtted:
tuvastada ja edendada haridus- ja ennetusmeetmeid, mille eesmärk on tugevdada parimaid tavasid; üks põhiküsimustest on seega ausa mängu põhimõtte edendamine laste ja noorte seas;
tuua spordi korraldusse ja praktikasse eetikapõhimõtted, mis võimaldavad analüüsida spordieetika ees seisvaid väljakutseid ja nendega toime tulla.
Seejuures edendab koodeks spordi mitmekesisuse edendamise heade tavade näidete levitamist ja võitlemist mistahes diskrimineerimise vastu spordis. Koodeks edendab laste ja noorte õigust spordis osaleda ja seda nautida, rõhutades samas asutuste ja täiskasvanute vastutust spordieetika järgimisel ja ausa mängu edendamisel ning nende õiguste austamise tagamisel.

Spordieetika mõiste

Spordieetika on inimtegevust juhtiv positiivne kontsept. Sport on ühiskondlik ja kultuuriline tegevus, mis õiglase toimetamise korral rikastab ühiskonda ja rahvastevahelist sõprust. Sporti tunnustatakse ka tegevusena, mis ausa mängu korral pakub isikule eneseteadvuse, eneseväljenduse ja eneseteostuse, oma saavutuste, oskuste omandamise ja võimekuse demonstreerimise, sotsiaalse suhtlemise, naudingu, hea tervise ja heaolu võimaluse. Sport edendab kaasatust ja vastutust ühiskonnas ja suure hulga klubide ja vabatahtlikult töötavate liidrite keskkonnas. Lisaks võib vastutustundlik osalemine mõnes toimingus aidata suurendada keskkonnatundlikkust.
Aus mäng on palju enam kui mäng reeglite järgi. See hõlmab sõpruse, teiste austamise ja sportlikkuse kontsepte. Spordieetika on defineeritud kui teatud mõtteviis, mitte lihtsalt käitumisviis. See hõlmab küsimusi, mis on seotud pettuse vältimisega, eeskirju järgides ebaõiglaste strateegiate kasutamisega, dopingu kasutamisega, toidulisandite kuritarvitamisega, vägivallaga (nii füüsilise kui ka verbaalse vägivallaga), laste, noorte ja naiste seksuaalse ahistamisega ja väärkohtlemisega, noorte sportlastega kauplemisega, diskrimineerimisega, ärakasutamisega, ebavõrdsete võimalustega, ülemäärase kommertsialiseerimise ja korruptsiooniga.

Vastutus spordieetika eest

Lapsed ja noored osalevad spordis laiemas sotsiaalses keskkonnas. Ühiskond ja üksikisik ei saa spordi võimalikest eelistest täiel määral kasu, kui spordieetika jääb teisejärguliseks kontseptiks ja ei muutu peamiseks eesmärgiks. Kõik, kes otseselt või kaudselt mõjutavad ja edendavad laste ja noorte sporti, peavad seadma esikohale spordieetika.

See hõlmab järgmisi institutsioone ja isikuid:

kõigi tasandite valitsused, sealhulgas valitsustega koostööd tegevaid asutused; eriline vastutus on ametliku haridustööga tegelejatel;
spordiasutused ja spordiga seotud organisatsioonid, sealhulgas spordialaliidud ja nende juhtorganid, kehalise kasvatuse ühingud, treenerite asutused ja institutsioonid, meditsiini- ja farmakoloogiaasutused ning meedia; neid organisatsioone kutsutakse üles jätkama tööd võimalike meetmete väljatöötamiseks, et tõhustada riigiasutuste ja spordiliikumise vahelist üksteist täiendavat koostööd eelkõige korruptsioonivastases võitluses; kommertssektoril, sealhulgas spordikaupade tootjatel, jaemüüjatel ja turustusasutustel on samuti kohustus aidata kaasa spordieetika ja ausa mängu edendamisele;
üksikisikud, sealhulgas lapsevanemad, õpetajad, treenerid, kohtunikud, ametnikud, spordijuhid, administraatorid, ajakirjanikud, arstid ja proviisorid, tippsportlased, kes toimivad eeskujuna, ning isikud, kes töötavad vabatahtlikena või elukutselistena; pealtvaatajatena võivad üksikisikutel aktiivse spordirahva vastutuse kõrval olla täiendavad kohustused, näiteks parimate tavade edendamine ja levitamine;

igal sellisel institutsioonil ja üksikisikul on oma vastutusala ja roll; see Spordieetika koodeks on suunatud neile; koodeks toimib tõhusalt ainult siis, kui kõik spordiga seotud isikud on valmis võtma koodeksis määratletud kohustused.

Valitsused

Valitsustel on järgmised kohustused:

soodustada kõrgete eetikanormide täitmist ühiskonna kõigis spordi toimimise valdkondades, parendada amatöör- ja harrastusspordi rahastamise aususe ja eetika kontrolli;
stimuleerida ja toetada neid organisatsioone ja üksikisikuid, kes on oma spordiga seotud tegevuses järginud eetika põhimõtteid;
teha koostööd Spordieetika koodeksi rakendamise edendamisel ja seirel;
julgustada kehalise kasvatuse ja spordi õpetajaid ja juhendajaid andma spordieetika edendamisele keskne koht kooli õppekavades ning viitama spordi positiivsele panusele inimkonda ja ühiskonda;
pühenduda spordi aususe säilitamisele, eriti kui seda ohustavad mängude kokkuleppimine, kauplemine noorte sportlastega ja kihlvedude ebaseaduslik sõlmimine;
toetada nii palju kui võimalik kõiki algatusi, mille eesmärk on edendada eelkõige noorte seas spordieetikat, ja julgustada institutsioone seadma keskseks prioriteediks spordieetika;
jätkata koostöös spordiliikumisega Dopinguvastase konventsiooni (ETS nr 135) seirerühma ning spordiüritustel ja eelkõige jalgpallimängudel pealtvaatajate vägivalda ja väärkäitumist käsitleva Euroopa konventsiooni (ETS nr 120) alalise komitee tegevust rassismi, ksenofoobia ja rassilise sallimatuse ennetamist spordis käsitleva Soovituse Rec(2001)6 edendamiseks ja seireks;
julgustada teadusuuringuid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, et parandada meie noorte spordiga seotud keeruliste küsimuste mõistmist ning tuvastada lubamatu käitumise ulatus ja spordieetika edendamise võimalused;
rõhutada füüsilise ja psühholoogilise tervise vastastikuse täiendavuse tähtsust;
jagada emotsionaalse tervise teadmisi ja tagada koolitus spordis osalemisega seotud emotsioonide käsitlemiseks;
võidelda spordieetikaga vastuolus olevatel eesmärkidel geenitehnoloogia kasutamise vastu.

Spordi ja spordiga seotud organisatsioonid

Spordi ja spordiga seotud organisatsioonidel on järgmised kohustused.

Seoses spordieetika raamistiku ja kontekstiga:

avaldada selged juhised selle kohta, mida peetakse eetiliseks või ebaeetiliseks käitumiseks, ning tagada, et osalemise ja kaasamise tasandil kohaldatakse järjepidevaid ja asjakohaseid stiimuleid ja/või sanktsioone;
tagada, et kõik otsused tehakse vastava spordiala eetikakoodeksi, mis on kooskõlas Spordieetika koodeksiga, kohaselt;
tõsta teadlikkust spordieetika kontseptist oma mõjusfääris kampaaniate, auhindade, õppematerjalide ja koolitusvõimaluste abil; selliseid algatusi tuleb hoolikalt jälgida ja hinnata nende mõju;
arendada emotsionaalse ja suhete intelligentsuse valdkonna koolitust, mis aitab kaasa nii isikuarengule kui ka inimestevaheliste suhete kvaliteedile;
kehtestada süsteemid, mis lisaks võistlusedule premeerivad spordieetikat ja isiklikke saavutusi;
käsitleda ja sõnastada eeskirjad, mis reguleerivad võistlustel osalemise õigust, ja korraldada võistluskategooriad lähtudes spordieetika põhimõtetest;
abistada ja toetada meediat spordieetika panuse rõhutamisel haridusse ja ühiskonda.

Seoses tööga noortega:

tagada, et võistlusstruktuur arvestab kasvavate laste ja noorte erinõuetega ning annab võimaluse nende järkjärguliseks kaasamiseks alates vaba aja veetmisest kuni kõrgetasemeliste võistlusteni;
soodustada eeskirjade muutmist vastavalt noorte erivajadustele ning rõhutada mitte ainult edu võistlustel, vaid ka spordieetikat;
tagada laste, noorte ja naiste üldise toetamise ja kaitse raames kaitsemeetmed, et kaitsta neid seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise eest ning hoida ära laste ärakasutamist, eriti nende laste puhul, kes näitavad üles varaküpset võimekust;
tagada, et kõik spordiorganisatsiooni liikmed või sellega seotud isikud, kes vastutavad laste ja noorte eest, on asjakohasel tasemel kvalifitseeritud neid juhendama, koolitama ja harima ning sealhulgas mõistavad lapse arenguprotsessist tulenevaid füsioloogilisi ja psühholoogilisi muutusi ning tunnevad ja võtavad arvesse inimeste toimimist emotsionaalsel ja suhete tasandil.

Üksikisikud

Üksikisikutel on järgmised kohustused.

Seoses oma käitumisega:

käituda viisil, mis on heaks ja positiivseks eeskujuks lastele ja noortele; alati hoiduda ebaõiglase mängu premeerimisest, selle isiklikust demonstreerimisest või heakskiitmisest teiste korral ning võtta asjakohased meetmed sellise käitumise vastu;
tagada, et oma väljaõppe ja kvalifikatsiooni tase vastab lapse vajadustele spordile pühendumise erinevatel etappidel.