WADA koodeksi artikel 2.1.1:

Sportlaste isiklik kohustus on tagada, et nende kehasse ei satuks ühtki keelatud ainet. Sportlased vastutavad ükskõik millise keelatud aine või selle metaboliitide või markerite eest, mis leitakse nende proovidest.

Eeltoodu põhjal ei ole artiklis 2.1 sätestatud dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamiseks vaja tõendada, et sportlane on ainet kasutanud tahtlikult, süüliselt, hooletuse tõttu või teadlikult. Näiteks karistuse kohaldamata jätmine ei ole lubatud süü või hooletuse puudumise tõttu järgnevate asjaolude korral: a) positiivne testitulemus, mille on põhjustanud valesti sildistatud või saastunud vitamiinid või toidulisandid.

Toidulisandite kasutamine on sportlaste seas laialt levinud. Juhul, kui otsutad tarvitada mõnda toidulisandit, veendu esmalt selle vajalikkuses ja ohutuses. On olnud juhtumeid, mil sportlase dopinguproov on osutunud positiivseks, sest on manustatud toidulisandit, mis on keelatud aine(te)ga saastunud.

Uuringud näitavad, et 40-70% sportlastest kasutavad toidulisandeid ja 10-15% nendest toidulisanditest võib sisaldada keelatud aineid (International journal of sport nutrition and exercise metabolism, 2015). Sellised andmed näitavad, et toidulisandite kasutamisel on märkimisväärne juhuslik või tahtmatu keelatud aine manustamise oht.

Millised on üldisemad hoiatused seoses toidulisandite kasutamisega spordis?

  • Kui oled otsustanud kasutada toidulisandeid, on soovitatav kasutada nende firmade tooteid, kes on tuntud hea maine poolest, nagu nt. suuremad rahvusvahelised ravimifirmad. Täpsema informatsiooni saamiseks kontakteeru tootjatega.
  • Toidulisandid, mida reklaamitakse kui „lihasmassi suurendavaid“ ja „rasva põletavaid“, sisaldavad tõenäoliselt keelatud aineid, nt anaboolseid või stimuleerivaid.
  • Terminid “taimne” ja “naturaalne” ei pruugi tähendada, et toode on “turvaline”.

Kust saab lisainfot?

  • Informed Sport – andmebaas toidulisandite koostisainete testimiseks (inglise keeles).

  • Kölni nimekiri – andmebaas, kus saab toidulisandite koostist kontrollida toote seerianumbri järgi (inglise keeles).
  • Supplement411 – USADA kampaania kogumaks mitmekülgset infot toidulisandite kohta, sisaldab ka e-õppeprogrammi (inglise keeles).
  • Austraalia Spordikomitee poolt koostatud kodulehekülg toidulisandite teemal (inglise keeles).

  • Kanada Spordieetika Keskus pakub muu põneva hulgas ka toidulisandite kasutamise riskidega seotud infot (inglise keeles).

  • Kasulikku lisalugemist, kui oled otsustanud toidulisandeid tarvitada: Ööpik, V. Toidulisandid ja sportlaste erivajadused (leheküljed 113-127 raamatust Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. Treener. Tase 5. Sunprint, Tallinn 2015)

Kuna teadlikkus toidulisandite tarvitamise ohust on sportlaste seas hakanud rohkem levima, ollakse toidulisandite osas ka järjest skeptilisemad. Kahtluste hajutamiseks on spordikaupade müüjad hakanud oma tooteid vastavalt turustama ja reklaamima, näiteks pakkudes neile mitmesuguseid sertifikaate, st dopingupuhtuse sertifikaate. Väljastatud sertifikaadid dopinguainete mittesisalduvuse kohta ei taga paraku antud kindla sporditoote tegelikku puhtust.

Sporditoodetele, sh toidulisanditele analüüside tegemine on samm puhtamate ja ohutumate toodete poole. Siiski tuleb arvestada sellega, et praktiliselt võimatu on tõestada, et toidulisand on täiesti ohutu. Vastavalt WADA reeglitele on toidulisandite või looduslike toodete positiivne testi tulemus dopingukuritegu, sõltumata sellest, kas tootemärgistuses sisaldub keelatud aineid või mitte. Sporditoodete kasutamise kaalumisel tuleks püüda hinnata toodete tegelikku vajadust ja nende kasutamisega seotud riske. Eriti on interneti kaudu hangitav teave toidulisandite mõju ja kasulikkuse kohta sageli liialdatud ja tegelikke riske vähendav.

Sportlase kolm sammu toidulisandite valimisel

Siin on toodud Suurbritannia dopinguvastase organisatsiooni UKADA soovitused toidulisandite valimisel.

  • Teadvusta, et toidulisandite kasutamisel puudub igasugune garantii. Turu regulatsioonide tõttu ei ole võimalik toidulisandite koostist kontrollida ja nii võib hõlpsasti sportlase organismi sattuda keelatud aineid. Suurbritannias oli 2012. aastal 44% kõikidest positiivsetest dopingujuhtumitest seotud toidulisandite tarvitamisega.
  • Hinda toidulisandite kasutamise vajadust. Kas toidulisandite kasutamine on hädavajalik või on võimalik võtta tarvitusele muid abinõusid, et sportlikke saavutusi tõsta? Tippsportlased võiksid otsida professionaalset tuge, noorsportlased võiksid üle vaadata oma toitumise ja treeningplaanid.
  • Analüüsi riske. Kui sportlane on otsustanud, et toidulisandid on vajalikud, tuleb hinnata riske ja kindlustada enda tagalat, sest lõplik vastutus jääb alati sportlasele. Ka toidulisandite koostisainete andmebaas (nt informed-sport.com) on pelgalt riskide vähendamise vahend ega anna 100%-list garantiid.

Mitmed rahvusvahelised alaliidud on andnud omalt poolt soovitusi toidulisandite valimisel. IAAF on öelnud, et kui toidulisandite valimisel tekib vähimgi kahtlus, ei tohiks seda võtta. Rahvusvaheline Ragbi Liit soovitab toidulisandeid osta vaid kvalifitseeritud ekspertidelt. UEFA soovitab konsulteerida meditsiinilise personaliga.

Australian Institute of Sport

Kasutatud allikad
2. Outram, S., Stewart, B., 2015. Doping Through Supplement Use: A Review of the Available Empirical Data. International journal of sport nutrition and exercise metabolism 25, 54–9.