Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis
ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.
Treeneri eetikakoodeksi
järgi peab treener austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata.
Turvaline sport
tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasugune tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.
2021. aastal valmis EADSEl koostöös erinevate ekspertidega spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks nii eesti kui vene keeles:
Käitumisjuhend spordiorganisatsioonidele (RUS)
Esimesed sammud, kui märkad väärkohtlemist
Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julge ta alati sellest rääkida. Väärkohtlemise juhtumite (vt Väärkohtlemise ennetamine spordis. KÄSIRAAMAT (2019) ja kahtluse korral on lastekaitseseadusest tulenevalt kohustus teavitada hädaohus lapsest (alla 18-aastane) hädaabinumbril 112, abivajavast lapsest 116 111.
(lisainfo www.lasteabi.ee) või lastekaitsetöötajat.
* Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
* Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
* Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
* Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
* Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
* Ära sea lapse ütlusi kahtluse alla: see võib takistada last tõeseid ütlusi andmast, pannes ta arvama, et keegi teda nagunii ei usu.
* Väldi toimepanija halvustamisest lapse ees – see võib olla isik, kellest ohver tõeliselt hoolib. Kuigi väärkohtlemine tuleb hukka mõista, võib lapse ees tema lähedase halvustamine väärkohtlemise mõju veelgi süvendada.
* Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).
* Pöördu vajalike inimeste poole, et laps kiirelt abi saaks! Helista hädaabinumbril 112, teata kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajale või pea nõu helistades 116 111.
Lasteabi juhised treenerile ja spordiorganisatsiooni juhile
Rohkem informatsiooni: Praktilisi juhiseid väärkohtlemise märkamisel spordis (2020).